Rubriik: Magus

Sel sügisel olen korduvalt teinud õunamuffineid. Tõesti korduvalt. Oleks aeg see retsept siia kirja panna, et ei peaks iga kord kusagilt otsimas käima.

150 gr toatemperatuuril võid
170 gr suhkrut
2 muna
240 gr nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
400 gr puhastatud õunatükke
100 ml piima

Või ja suhkur tuleb vahule lüüa, munad juurde vahustada. Lisada kuivained (segada omavahel). Segada. Õunad ja piim juurde valada ja kergelt segada. 225-kraadises ahjus 15 minutit küpsetada. Saab täpselt ühe pannitäie ehk 12 muffinit. Peale võib puistada pisut pruuni suhkrut.

2 pärmi lehttaigna lehte
50 g võid
pool kotikest vaniljekastme pulbrit
1 spl suhkrut
pool toru kohupiima
mustikaid

Või sulatasin ära, segasin suhkru, vaniljekastme ja kohupiimaga. Lehttaigna rullisin kergelt laiemaks, lõikasin servad ribadeks, tõstsin kohupiimasegu taigna keskele ning puistasin sinna mustikaid peale. Seejärel tõstsin taignaribad servadest vaheldumisi marjade peale. Pealt pintseldasin munaga ja küpsetasin 190 kraadises ahjus umbes 15 minutit.

Täna läksime jälle jalutama, aga kuna kogu aeg mööda teed edasi-tagasi jalutada on igav, siis keerasime mingil hetkel metsateele ja tegime kolmekilomeetrise ringi Põlvamaa ja Tartumaa piiril. Mõnus! Kitsed-jänesed olid metsa lausa maanteed sisse tallanud. Isegi ühe kitsede magamiskoha peale sattusime. Lund ei ole küll eriti palju, kuid soisel pinnasel kasvab igasugu taimi ja nende vahele oli ka lund kogunenud. Sellise pinnase peal kõndimine oli harjumatule jalale täitsa väsitav. Värske männimetsaõhk mõjus hingamisele fantastiliselt hästi.

Veel enne jalutama pildistas Jaan akna taga linde. Lausa kaks suurt kirjurähni oli korraga kohal, kuid kahjuks ei mahutanud nad end ühe kaadri sisse ära.

Õhtul aga tegin jälle muffineid, Seekord banaanimuffineid.

250 g täistera nisujahu
170 g suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
75 g viieviljahelbeid
2 küpset banaani
2 muna
175 ml piima
75 g võid

Sega kuivained omavahel. Purusta banaan kahvliga, lisa piim, jahutatud sulavõi ja munad, klopi segamini. Tee kuivainesegusse väike lohk ja vala vedelik sinna sisse, sega tainas ühtlaseks, aga ära klopi. Tõsta tainas vormidesse ja küpseta 200 kraadi juures 15 minutit.

Olin mingil hetkel poest Santa Maria retseptilehekese kaasa haaranud. Nüüd jäi see mulle uuesti silma ja pärast pisukest sirvimist otsustasin pohlaparfeed proovida.

3 dl vahukoort
3 muna (kollane ja valge eraldatud)
1 dl tuhksuhkrut
1 1/2 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud kaneeli
1 dl pohlamoosi

Munakollased said tuhksuhkruga vahtu löödud ja maitseained sinna sisse. Seejärel lisasin vahustatud vahukoore ning pohlamoosi. Kõige lõpuks lisasin vahustatud munavalged. Jagasin massi kilega vooderdatud kaussidesse ja lasin üle öö sügavkülmas seista. Hommikul maitses peaaegu nagu jäätis.

Eelmine õunakook sai paar päeva tagasi otsa ja külmkapis oli üks toru kohupiima, mis vajas kohe ära kasutamist. Mõned õunad olid ka veel ämbri põhjas alles. Ega muud, kui tuli jälle retseptiotsingutele asuda. Seekordseks valituks osutus järgmine retsept:

300 ml jahu
100 ml suhkrut 125 g võid
0,5-1 tl küpsetuspulbrit

kõik see sai purulaadseks olluseks näperdatud ja suurem osa sellest õhukese kihina koogivormi põhja surutud. Täidiseks:

3 munakollast
100 ml suhkrut
1 toru kohupiima
125 g hapukoort
4 kooritud ja tükeldatud õuna
3 munavalget

Munakollased ja suhkru lasin koos vahtu ning lisasin kohupiima ja hapukoore ning ka õunatükid. Munavalged vahustasin eraldi ja lisas ülejäänud massile. Kogu täidise valasin koogipõhjale ning peale riputasin põhjast üle jäänud puru. Küpsetasin 180 kraadi juures 30 minutit.

Kook jäi hästi õhuline. Jaan arvas, et see võib isegi olla selle sügise parim õunakook.

Täna küsisin poes Jaanilt, kas saiakesi ka ostame, mille peale tema vastas, et sa ju niikuinii küpsetad midagi jälle. No mis mul siis muud üle jäi, kui Internetist uus õunakoogi retsept otsida. Ei taha ju pidevalt ühte ja sama kooki ka teha. Jäin pidama Nami-Namis avaldatud Kanada õunakoogile. Ainult õige pisut tegin ümber ehk lisasin kardemoni

Segasin kõigepealt kokku:

180 g nisujahu
0,5 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl kardemoni
85 g suhkrut

Teises kausis:

1 muna
1,5 dl piima
50 gr sulatatud võid
4 kooritud ja tükeldatud õuna

Selle koosluse segasin kuivainete hulka ning kallasin seejärel kõik koogivormi. Katteks peale segasin:

4 sl pruuni roosuhkrut
3 sl jahu (tegelikult ei tea täpset kogust, sest segasin pärast veel natuke juurde
2 sl võid
1 tl kaneeli

Kook küpses 200-kraadises ahjus 35 minutit.

Tänane ilm oli nii parasjagu kuum, et eelistasin suurema osa ajast toas veeta. Hommikul küll üritasin natuke lisaläätsedega pildistada. See on täitsa põnev, aga selle jaoks peab tõesti vastav tuju olema. Mul sai see tuju kahjuks väga kiiresti otsa. Ühe ilusa kressi sain siiski pildile.

Sorteerisin veel Istanbuli pilte, kuid rohkem midagi tõsiselt asjalikku kahjuks ei teinud. No vahel kohe on nii, et ei tule mingit hoogu peale. Jaanil oli asi teisiti. Käisin vahepeal küsimas, ega ta juhuslikult hulluks läinud pole, kuid sain eitava vastuse. Ta oli kuuma ilmaga läinud puid laduma. Õhtuks oli murupind vabastatud ja heki ääres seisavad nüüd ilusad puuriidad. Juhhuu! Talv võib tulla, meie külma ei karda.

Alles õhtul, kui õues ka jälle hingata sai, tekkis mul jälle tahtmine midagi teha. Korjasin natuke punaseid sõstraid. Osad neist said sügavkülma pandud ja need, mis üle jäid, leidsid oma koha koogi sees. Millegi pärast on nii, et enamus minu kooke on tehtud ühe retsepti järgi ja siis vastavalt olukorrale lihtsalt pisut mugandatud. Ka täna tegin jälle muretaignast põhja, mille peale munakollastega segatud kohupiimakiht ja siis 4 munavalget 1,5 dl suhkru ja kotikese vaniljesuhkruga vahtu löödud. Munavalgevahu sisse puistasin täna ka umbes 4 dl punaseid sõstraid. Kõik koogikihid saavad ahjus eraldi küpsetatud. Põhi umbes 10 minutit, kohupiim samuti 10 minuit 200 kraadi juures ja viimane kiht umbes 25 minutit 180 kraadi juures. Punased sõstrad andsid magusa munavahu sisse vajaliku hapu.

Mul oli juba mitu õhtut plaanis saiakesi küpsetada, aga alati oli midagi puudu. Täna käisin spetsiaalselt poes kardemoni ja võid ostmas, et enam vabandusi otsima ei peaks.

Retsept oli seekord Nami-Namist:

50 g pärmi
50 ml käesooja vett
100 g võid
300 ml piima
0,5 tl soola
85 g (100 ml) suhkrut
1 tl purustatud kardemoni
600-650 g (1-1,1 l) jahu

Täidis:
100 g võid
85 g (100 ml) suhkrut
0,5 sl jahvatatud kaneeli

Valmistamine:

Lahusta pärm soojas vees. Sulata või väikeses kausis. Lisa toasoe piim ja vala käesoe segu pärmi hulka. Sega juurde sool, suhkur ja kardemon. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Kata tainakauss kilega või rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida.

Valmista täidis: sega sulavõi, suhkur ja kaneel.

Sõtku tainas kergelt jahusel laual läbi, jaota kolmeks. Rulli iga osa 23×30 cm nelinurgaks. Määri täidisega (vajadusel valmista täidist juurde) ja keera rulli, alustades laiemast servast. Lõika rull 2-3 cm paksusteks viiludeks ja aseta saiad ahjuplaadile. Küpseta 200-225kraadises ahjus 10-15 minutit.

Tulemuseks peaks olema 36 saiakest.

Täna tulid need õhukesed pannkoogid:

• 2,5 dl piima
• 1,5 dl jahu
• 1 muna
• 1 tl suhkrut
• 1 tl vaniljekstarkti
• 0,5 tl soola
• Praadimiseks õli

Sega kõik ained vispliga ühtlaseks. Lase tainal seista toatemperatuuril umbes tund aega. Kuumuta pann ja prae ülepannikoogid.

Retsept on pärit siit. Mina sain viis ja pool kooki :).

Kolmapäeval sõin ühel sünnipäeval väga mõnusat kooki. Ma pole tavaliselt eriline retseptiküsija, kuid seekord ma pidin teada saama, kuidas seda tehakse. Küsisingi sünnipäevalapselt retsepti ja kohe neljapäeval läks kodus koogiteoks. Põhjaks oli üks pakk Digestive küpsiseid ja 150 g pakk sulatatud võid. Need segasin omavahel kokku ja surusin vormi põhja tihedaks. Katteks lõin kõigepealt ühe väikese paki vahukoort vahtu ja segasin sinna hulka ühe toru kohupiimapastat ning ühe 100 g sulatatud Kalevi valge mustikate ja õhitud riisiga šokolaadi. Valasin katte koogi peale ja panin koogi ööseks külmkappi.

Järgmisel hommikul selgus, et põhi oleks võinud rahulikult poole õhem olla. Päris ilma ei sobiks, aga nii paksu põhja ka vaja ei ole.