Nõlva

Pildikesi elust enesest

Kuu: mai 2015 Page 1 of 2

Aiatöö laupäevak

Täna oli imeline soe laupäev. Selline, mil ei taha mitte kusagile minna, vaid mille tahaks lihtsalt mõnusalt oma aias veeta. Mina korrastasin peenarde servi ja istutasin suurest peenrast kaks tulpi alumisse tulbipeenrasse ümber. Jaan pügas hekki. Juss magas toas nagu tavaliselt ja käis ainult vahepeal meid aitamas.

Kirikute öö

Eelmisel nädalavahetusel käisime Peetri kirikus leeri lõpetamisel ja kuulsime ühtlasi ka, et sel reedel toimub Tartus Kirikute öö. Haarasin tutvustava vihikukese kaasa ja leidsin sealt mõned kirikud, mis mind tõesti huvitasid. Õnneks oli Jaan nõus minuga kaasa tulema.

Esimesena käisime Sõbra tänaval asuvas Tartu Pühade Aleksandrite kirikus. Huvitav fakt on see, et talvel peetakse teenistusi kiriku alumises saalis, sest ülemist ei jõuta kütta. Nelipühadest kolitakse siis ülemisse saali.

Sealt edasi läksime Pauluse kirikusse. Eelmisel sügisel käisime seal küll ka kontserdil, kuid seekord lubati meid ka kiriku alla krüpti ja kolumbaariumisse.

Viimasena külastasime Magasini tänaval asuvat Tartu Jumalasünnitaja Uinumise katedraali (nii oli tutvustavas vihikukeses kirjas). Väga huvitav kirik! Vahtisime suu ammuli. Tegin pilti senikaua kuni valvuritädi mölisema tuli. Millegipärast arvas ta, et pildistamine kahandab kiriku väärtust või midagi muud sarnast ebaloogilist.

Imeline ja Toonik

Eelmisel aastal käisime Võhmas mingil lillepäeval ja tegime sealsete iirisemüüjate hulgas puhta töö. Nüüd hakkavad esimesed sealt ostetud taimed õitsema. Sulev Savisaarelt saadud ‘Imeline’ ja ‘Toonik’ ongi juba oma õied lahti teinud.

Valgeamuurid

Täna kolisid meie tiiki 11 väikest valgeamuuri. Loodetavasti suudavad nad natukenegi meie tiiki igasugusest rohelisest jamast puhtamaks süüa.

Nende kalade kohta kirjutatakse nii: Valgeamuur on kala, kelle looduslik leviala asub Kaug–Idast kuni Lõuna–Hiinani. Kalad kasvavad kuni 120 cm pikkusteks ja kuni 30 kg raskusteks. Kuna kalad on taimtoidulised, ja söövad ööpäevas vähemalt samapalju kui ise kaaluvad, on nad asendamatud abilised tiikides ja muudes veekogudes taimede liigse vohamisemise ohjeldamisel. Sügavamates tiikides (al.2-3m) talvitub probleemideta. Kuna meie oludes looduslikult ei paljune, siis võõrliigina meie loodust ka ei ohusta.

Neid kasvatab ja müüb Võrumaal asuv Jaaniraotu talu.

Iirised alustavad

Eelmisel aastal tõime Võhmast Sulev Savisaare käest mõned iirised. Esimesed neist avavad juba oma õisi. Ka madal lilla, mille kõige esimesena ema juurest tõin, avaneb juba.

Üksik süda

Siin see ongi – “Lonely heart”

DSC_6999-1-2

Veel tulpe

Mõned tulbid ei olegi veel pildile saanud. Mõned aga on nii vahvad, et neid tahaks ikka ja jälle pildistada.

Lisandid aeda

Laupäeval oli meil asja minu vanemate juurde Viljandimaale. Facebookis olin näinud, et kusagil Sinialliku kandis tegeleb keegi aiakujudega. Läksime kujusid ise vaatama. Kuna mees teeb neid hobikorras, siis ei olnud valik väga suur, kuid me leidsime kiiresti endale sobivat kraami. Eriti positiivne on see, et kujudel on normaalsed hinnad. Ühtegi poodi enam küll kujusid ostma ei kutsu. Lisaks kasutasime oma Prisma punktid ära ja muretsesime oma aeda pingi. Nii pingist kui skulptuurist olime juba ammu unistanud.

Nelipüha Peetri kirikus

Käisime nelipühal Peetri kirikus leeri lõpetamisel.

Muld on taimede toit

Enamik kultuure eelistavad kergelt happelist mulda (pH 6-7). Sibul, salat, herned ja seller vajavad pigem aluselist mulda (ph üle 7). Rododendronid, kõrge mustikas, astilbed, hortensiad, mõned okaspuud tunnevad end hästi happelises mullas.

Happelise mulla pH-d võib tõsta, lubjates mulda aialubjaga, mis lahustub kiiremini kui tavaline lubjakivijahu. Aialupja võib puistata kevadel või sügisel, soovitatavalt koos maaharimisega. Samuti võib seda kasutada murul ja puude juurestiku alal.

Happelistele muldadele tuleks põhilupjamiseks jasutada 40-100 kg aialupja 100 m2 kohta, aia hoolduslupjamiseks piisab 10-30 kg 100 m2 kohta igal teisel või kolmandal aastal. Savise või lagunenud mulla happesuse vähendamiseks on vaja rohkem lupja kui kergetele kruusa- ja liivmuldadele.

Regulaarne aia lupjamine on vajalik mulla varustamiseks kaltsiumiga, see on väga vajalik toitaine, mis tagab taimede arengu. Lubi neutraliseerib kahjulikke happeid ja taastab huumust, muutes mulla viljakaks.

Lubi tagab taimede kasvu ja saagikuse kujunemisele vajalike toitainete motoorika ja vastuvõtuvõime. Samuti võtab osa rakuseina moodustumisest, reguleerib taimede pinnapealse osa kasvu ja neutraliseerib orgaaniliste hapete kahjulikku mõju taimerakkudes.

Kui mulla happesus taimedele sobib, suudavad nad ka toitained omastada. Heas mullas toimetab palju mikroorganisme ja vihmausse, mis loovad ja säilitavad mulla struktuuri. Nad lagundavad järk-järgult mullas orgaanilise aine, see-tõttu on asjakohane orgaanilist ainet igal aastal veidi täiendada.

Väetisena kasutatakse ka puhast puutuhka, mis sisaldab lupja, samuti dolomiidijahu. Väetamiseks võib kasutada ka taimetõmmist, mis valmistatakse nõgestest, harilikus varemerohust, põldosjast ja mõnedest maitsetaimedest.

TM kodud ja õued Kevad 2014

Modell Juss

Juss oskab vahel päris ilusti poseerida. Samas mõnikord ei saa ta kuidagi paigal seistud. Mõnikord siiski õnnestub mõni klõps saada.

SaveSave

Õhtune udu

Eile õhtul tekkis jõe kohale imeline udu. Pidin seda lähemalt vaatama minema:

Nartsisside õitsemisõpetus

Nartsissid eelistavad parasniisket viljakat mulda ning päikesepaistelist kasvukohta. Nartsisside puhul on tähtis jälgida õiget sibulate väljakaevamise ja istutamise aega. Parim aeg selleks on siis, kui lehed on lamandunud ja osa neist koltunud – tavaliselt augustis. Sel ajal on kõige vähem juuri, sest juurekava hakkab alles vahetuma. Väljakaevatud sibulad võib kohe mulda tagasi istutada, nende vahepealne kuivatamine pole vajalik. Parim mullatemperatuur sibulate juurdumiseks on 10-15 kraadi. Istutamise ajal võib lisada aeglaselt lahustuvat lämmastikuta väetist. Kaua ühel kohal kasvanud nartsissid ei pruugi järgmisel aastal pärast ümberistutamist kohe õitseda, sest nad vajavad veidi aega kosumiseks. Istutusjärgsel kevadel väeta paar korda kuni õitsemiseni, kuivadel kevadel tuleb väetis segada kastmisvette.

Nö. paberõied tekivad mullaväsimusest ja toitainete puudusest.

Kodu&Aed August 2013

Toompihlakas

Minu lapsepõlve kodutee äärde jäi üks huvitav ümarate lehtedega põõsas, mille otsas kasvasid imehead marjad. Käisime neid täditütrega seal üksteise võidu söömas. Mida tumedamad marjad, seda magusamad, aga muidugi ka seda kõrgemal.

Nüüd sain teada, et see põõsas on toompihlakas.

Talvel on nähtav nende munajas nõtketest okstest koosnev õhuline võra. Kevadel asuvad nad õitsema üsna vara, reeglina toomingatega samal ajal. Väikesed valged kuni roosad õied on koondunud rohketesse tipmistesse kobaratesse. Õite puhkedes hakkavad ennast pungadest välja trügima ka lehed, mis on noorena sageli pronksjad või viltjaskarvased, hiljem erineva varjundiga rohelised.Kesksuvest alates annavad toompihlakatele jumet viljad, mis küpsusastmest ja sordist võivad olla väga erinevat värvi. Sõgiseti värvuvad iilutoompihlakate lehed kollastesse, vasksetesse ja punastesse toonidesse. See on nende tähetund. (Kodu&Aed August 2013).

Ürtidest ja eeterlikest õlidest

Väike ülevaade eeterlikest õlidest

Stressi maandavad eeterlikud õlid:
apelsin
bergamott
jasmiin
kummel
lavendel
mandariin
pelargoon
roos
vanill
viirukipuu

Und soodustavad eeterlikud õlid:
humal
jasmiin
kummel
lavendel
majoraan
sandlipuu
palderjan
ilang-ilang (e lõhnav kananga)

Rahustavad ja lõõgastavad taimeteed:
humalakäbid
monardaürt (taime maapealne osa)
naistepunaürt
nurmenukuõied
nõmm-liivateeürt
palderjanijuured
punemeürt
melissiürt
veiste-südamerohuürt
viirpuuõied

Kodu&Aed Veebruar 2015

Tulbipeenrad

Panoraamitud ja panoraamimata vaated:

21. mai

Mõned pildid:

Ilma tulpideta ei saa ju ka ometigi:

 

16. mai

Jälle tulpe:

12. mai

Eelmisel aastal ostetud tulbid hakkavad end vaikselt näitama:

Mõned varasemad õitsevad ka juba:

Jälle uued õied

Kevadel on raske hoiduda uutest lillepiltidest.

Page 1 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén