Pildikesi elust enesest

Kuu: märts 2015

Iga-aastane reis Rootsi

Reis Rootsi on meil juba traditsiooniks saanud. Me polnud aga veel kordagi seal nii kevadel käinud. Tallink saadab oma Club One’i liikemetele igal aastal nö jõulukingituseks kinkekaardi, millega saab tavalisest tunduvalt odavamalt kas Rootsi või Soome sõita. Reisivõimalus antakse vastavalt klubiliikme tasemele ja kuna minul on alati “Bronze” ehk kõige mõttetum tase olnud, siis on need kinkekaardid minu jaoks kehtinud kas jaanuari lõpuni või natuke veebruari ka. Seekord aga olime eelnevalt piisavalt raha kulutanud ja “Silver” tasemele jõudnud. See andis meile võimaluse reisida kuni märtsi lõpuni ja seda me tegimegi – valisime kõige viimase võimaluse. Oleksime võinud ka eelneval nädalavahetusel minna, aga lõplikult otsustavaks sai see, et tahtsime aknaga kajutit suure voodiga ja seda oli võimalik saada ainult Victoria I pardal. On ikka märgatav vahe, kas kajutil on aken või ööbid “kapis”. Kui juba aken, siis ka mõnus võimalus otse akna all voodis istuda. Seda kõike me saime. Esimesed pildid ongi tehtud läbi kajuti akna.

Mida Stockholmis teha? Päris niisama laevas vahtida ju ei taha ja sihitult mööda linna lonkida on ka nõme. Tahtsime minna linnaekskursioonile ja kuna Jaanil oli ka sünnipäev, siis läksime juba varakult laeva infosse: sünnipäeva kirja panema ja ka ekskursiooni tellima. Eestikeelsele linnaekskursioonile me jälle ei saanud, sest kohad olid täis. Alguses tundsin pettumust, sest meil ei olnud endal midagi välja mõeldud. Õnneks oli mul seekord Stockholmi raamat kaasas ja me valisime endale sealt kiirelt ühe sihtkoha. Selleks sai Hagaparken. Tänapäeval on isegi võõras linnas suhteliselt lihtne liigelda. Google Maps tunneb ju ühistransporti ka. Ilma sellise abimeheta ei oleks vist julgenud nii kaugele minna, vaid oleks kesklinnaga piirdunud. Nüüd aga istusime kaks korda ümber ja jõudsime kenasti kohale. Mõne nädala pärast võib see park juba päris maaliline olla, kuid ilus oli seal ka praegu.

Sinised “rooma sõjatelgid” (Koppartälten) – kaugelt vaadates huvitavad telgid jätsid lähedalt veidi imelliku mulje. Tuletasid potjomkini küla meelde. Eespoolt täitsa telgi moodi, tagantpoolt tavaline hoone. Jalutasime edasi ja keerasime paremale. Eemalt paistis Gustav III paviljon. Ma ei tea, mis ta nüüd nii väga paviljon, minu meelest täitsa tavaline suuremat sorti maja või pisike loss. Sellest veel edasi oli väga kaunis paviljon (Ekotemplet), mida väidetavalt on kasutatud suviti kuninglikuks söögisaaliks. Vot selline paviljon võiks vabalt meil jõe ääres olla. Selle paviljonini jõudmiseks olime kõndinud lossi ümbritseva raudaia servas. Piirde peal olid pildistamist keelavad märgid ja igal pool valvekaamerad. Jaan märkas vapiga lippu. Kuna meie Stockhomi raamat on ilmselgelt vananenud, siis raamatust me selle kohta targemaks ei saanud, kuid pärast saime teada, et Haga lossis elab praegu kroonprintsess Victoria oma perega. Olime korralikud ja pilte ei teinud.

Ringiga ümber lossi jõudsime liblikamajani (Fjärilshuset). See nägi väljaspoolt välja nagu kasvuhoone. Andsime raha ja läksime vaatama. Kahjuks sees pilti teha ei saanud, sest seal oli nii niiske õhk, et isegi püksid muutusid jalas raskeks, udusest objektiivist rääkimata. Väga palju liblikaid ei näinud, aga sellest hoolimata oli päris huvitav. Arvan end nüüd täpsemalt teadvat, mis tunne on vihmametsa kliimas. Ma ei olnudki seda endale väga valesti ette kujutanud.

Kui jalutatud ja liblikad vaadatud, üritasime bussiga läbi Stockholmi uuesti sadamasse jõuda. See ei olnudki nii lihtne. Bussipeatustes on küll elektroonilised tablood, aga kui tabloo näitab umbes 20 minutit järjest, et vajaliku bussini on 5 minutit aga endal on 75 minutit kehtiv bussipilet, siis tekib vahepeal natuke kõhklusi ja kahtlusi küll. Kõige hullem ei olnud: me ei lasknud ennast väga häirida ja jõudsime ikkagi piisavalt vara sadamasse tagasi.

Kuna ilm oli väga ilus, siis käisime hiljem laeva päikesetekilt päikeseloojangut imetlemas:

Istutasin tulpe ja nartsisse

Laupäeval sain Siljalt terve hulga tulpide ja nartsisside sibulaid. Kuna meil on maa veel külmunud, siis ma ei läinud õue kangutama, vaid istutasin sibulad hetkel pottidesse. Eks hiljem ole näha, kuidas neile seal meeldib ja sügisel saab nad siis juba peenrasse istutada.

Prairie Charm

Prismas oli hulk lillesibulaid ja -juurikaid müügile tulnud. Mulle jäi pihku pojeng “Prairie Charm”. Kodus istutasin selle esialgu potti. Ehk hakkab kasvama.

Virmaliste järellainetus

Teisipäevasest imelisest virmaliste mängust jäi hinge mingi ärevus. Selline ärevus, mis sundis ka kolmapäeva õhtul veel taevapoole vaatama. Midagi seal oli, kuigi loomulikult mitte midagi sellist nagu teisipäeval.

DSC_5948-1-3

Virmalised!

Teisipäeva õhtul märkasin FB-s lühikest lauset: õues on virmalised. Ma olen selliseid lauseid seal ennegi näinud, kuid seekord tuli tahtmine ise õue vaatama minna. Võtsin fotoka kaasa ja läksin jõe äärde. Suhteliselt kiiresti kahetsesin, et ma telefoni kaasa ei võtnud. Oleksin saanud Jaanile tuppa helistada, et ta ka õue tuleks. Nüüd pidin maja juurde tagasi jooksma. Jaan tuli ka õue ja me nautisime. Kokku käisin mina sellel õhtul lausa kolm korda õues pildistamas. Esimesed kaks korda läksid algaja ämbrisse.

Esimesed kevadtööd

Kevad tuleb igal aastal vist varem kui eelmisel. Alustasime täna kevadiste koristustöödega. Esimesed lilleõied on ka avanenud.

Meie aias on lumikellukestega kehvasti. Eile kui jõelt tulime, märkasin naabrite aias ilusaid lumikellukesi ja täna läksin sealt fotot pätsama:

Kanuuga Ahja peal

Täna hommikul tõstsime kanuu autole ja sõitsime Kärsale.

Ilusad õied

Mõni õis kohe on nii ilus, et seda peab igatpidi pildistama. See on meie ratsuritäht:

6 sotsiaalse mõjutamise üldpõhimõtet

  • retsiprookus, vastastikune toime (me tunneme kohustust vastata meile tehtud teenetele samaga),
  • autoriteet (me laseme ekspertidel ennast juhendada),
  • pühendumine/järjekindlus (me tahame tegutseda oma eesmärkide ja väärtushinnangutega kooskõlas),
  • defitsiit või vajadus (mida väiksemad on millegi varud, seda rohkem me seda tahame),
  • sümpaatia, meeldivus (mida rohkem meile inimene meeldib, seda enam tahame talle jaatavalt vastata),
  • sotsiaalne heakskiit (me vaatame, mida teised teevad, ja käitume vastavalt sellele)

Robert Cialdini “Influence: Science and Practice”

Pidu-pidu!

Mmmmm

 

Orhideede näitus 2015

Eile avati Tartu botaanikaaias järjekordne orhideede näitus. Kuna see meile eelmisel aastal nii hästi meeldis, siis otsustasime ka sel aastal kohe vaatama minna.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén