Pildikesi elust enesest

Rubriik: Tulbid Page 1 of 2

20/2017

Selle nädala veetsin tööasjus Saksamaal ning koju jõudsin alles laupäeva pärastlõunal. Minu õnneks oli ka pühapäev imeliselt soe ning ma sain sellel aastal esimest korda muru niita. Jaan tegeles tiigi ääres pumbaga ning õhtul said lillepeenrad kauaigatsetud vett.

18/2017

Nädalavahetus oli imeline! Lõpuks ometi viitsisin ma lilledest mõne pildi teha ja lillepeenardes umbrohtu kitkuda.

Täna aias

Sebisin täna jälle iiriste peenras ja üritasin sealt umbrohtu eemaldada, aga kuna vihma pole olnud, siis on maa nii kõva, et see on suhteliselt raske tegevus. Juba kolmas iiris on õitsema hakanud – küll nad on sel aastal ikka varased!

Mõned hilisemad tulbid näitavad alles praegu oma täit ilu. Mõneti on mul neist kahju, sest varasemad tulbid saavad alati palju rohkem tähelepanu. Praegu aga on teised õied juba huvitavamad. Proovin end siiski niipalju distsiplineerida, et nad vähemalt pildile saaks ja nö kataloogis olemas oleks.

Uued õied

Suutsin neljapäeval mingi viiruse hankida ja veetsin terve reede voodis pikali. Tegelikult isegi mitte reede, vaid lausa neljapäeva õhtust laupäeva hommikuni.

Tänane ilm on imeliselt soe ja käisin juba hommikul vaatamas, kuidas mu haigusest vaevatud keha sellesse suhtub. Väga mõnus oli! Loomulikult oli mul fotokaamera kaasas ja praegused õied said jäädvustatud.

Nartsissid alustavad

Vahepeal on mitu päeva vihma sadanud. Ei, mul ei ole üldiselt vihma vastu midagi, saabki kõik puhtaks. Natuke muidugi oli kahju ka, sest õues peale rohelise midagi muud huvitavat ei olnud. Täna õhtupoolikul paistab jälle päike ja nartsisside esimesed õied on ka lahti läinud. Mõned varased tulbid on ka juba täitsa värvilised. Tulp ‘Giuseppe Verdi’ näiteks on meil täitsa esimest aastat.

Nädalavahetus

Nädalavahetus möödus väga töökalt. Laupäeval hommikul tegelesin natuke näputööga ja tegin endale makramee tehnikas kõrvarõngad. Põhikooli ajal õppisin makramee ära vanadest Nõukogude Naistest. Isegi mu käsitööõpetaja ei osanud seda ja ma sain talle seda õpetada. Toona oli minu põhitegevus lillepotihoidjad ja vähemal määral seinakaunistused ning vööd. Nii pisikest asja nagu kõrvarõngas ei olnud ma siiani veel teinud. Vastavalt sellele ei tulnud ka kõige paremini välja. Peab veel harjutama.

Pärastlõunal sai muru ära niidetud. Täitsa huvitav, kas see oli nüüd viimane kord sellel sügisel? Jaan arvab, et ei olnud. Mina loodan, et oli. Pärast muruniitmist jõudsin veel majapidamise ära koristada ja isegi natuke laiselda. Laisklemine sai otsa sel hetkel, kui mulle meenus, et terrassil on kastitäis jõhvikaid. Mis seal’s ikka. Suurem osa neist läks praegu veega purki. Osadest aga sai jõhvikaželee. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et meil on talveks valmistudes kogunenud nii mõnigi želee.

Täna hommikul selgus, et Jaani ähvardab mingi viirus. Tegin talle küüslaugu kõrvale ka ingveriteed.

Ise läksin pärastlõunal siiski õue, sest tulbid vajavad istutamist. Müttasin täitsa tõsiselt meie suures tulpide ja liiliate peenras. Mõned tulbid said maha ka pandud, aga üldsegi mitte kõik. Tuleb veel kaevata kusagil. Tore on see, et viimane liilia oli ka oma õie lahti ajanud ning roosid õitsevad veel mõnuga.

Aiatöö laupäevak

Täna oli imeline soe laupäev. Selline, mil ei taha mitte kusagile minna, vaid mille tahaks lihtsalt mõnusalt oma aias veeta. Mina korrastasin peenarde servi ja istutasin suurest peenrast kaks tulpi alumisse tulbipeenrasse ümber. Jaan pügas hekki. Juss magas toas nagu tavaliselt ja käis ainult vahepeal meid aitamas.

Veel tulpe

Mõned tulbid ei olegi veel pildile saanud. Mõned aga on nii vahvad, et neid tahaks ikka ja jälle pildistada.

Tulbipeenrad

Panoraamitud ja panoraamimata vaated:

21. mai

Mõned pildid:

Ilma tulpideta ei saa ju ka ometigi:

 

16. mai

Jälle tulpe:

12. mai

Eelmisel aastal ostetud tulbid hakkavad end vaikselt näitama:

Mõned varasemad õitsevad ka juba:

Jälle uued õied

Kevadel on raske hoiduda uutest lillepiltidest.

Nädal hiljem

Olin vahepeal nädal aega kodust ära ja nüüd on nii põnev vaadata, kuidas loodus vahepeal arenenud on. Jaan on muru ära niitnud ja maasikad korda teinud. Mina saan nüüd lilli nautida. Nartsisside puhul on juba täitsa keeruline nimesid ja nägusid kokku panna. Tundub, et nii mõneski pakis on sibulad segamini olnud. Näiteks ‘Ice King’ on mul varem hoopis teise õiega pildile jäänud ja ‘Orangery’ hulgas on ka mingi teise sordi sibul.

Tulpidega on pisut lihtsam. Ainus, mis mind häirib, on see, et järjekordselt olen Juhani juurest saanud sibulad, mis vist ei ole päris need, mida ma ootasin. ‘Blushing Apeldoorn’ peaks siiski heledam olema. Praegu jääb kaugemalt vaadates mulje, et tegemist on täiesti tavaliste punaste tulpidega. Kurb, aga Juhani Puukoolist vist ei tasu enam lillesibulaid osta. Vähemalt mitte enne, kui nad oma koostööpartnerit vahetavad, sest praegune tundub üks paras puterdis olema.

Ka mõned muud õied jäid pildile:

Pärast vihma

Mulle meeldib pärast vihma õues pilte püüda.

1.mai

Täna oli siis lõpuks see päev, kui mina ka selle turkestani tulbi õitsemise ära nägin. Siiani oli kogu aeg nii, et kui koju jõudsin, olid õied juba kinni. Tõesti huvitav tulp! Eelmisel aastal oli meie üheks varasemaks lemmik tulbiks ‘Compostella’, mis kasvab meil  puuriitade juures ja paistab toaaknasse nagu lõke. Kohe selle kõrval kasvab Urmia tulp. Tänaseks hommikuks olid mõlemad juba oma õied avanud.

Peale selle oli uusi nartsissi õisi avanenud.

Tänane ilm oli küll tuuline, aga kuiv ja suhteliselt soe. Päike paistis läbi mingi vine. Üritasin seda ilma ära kasutada ja rohisin iiriste vahelt umbrohud välja. Jah muidugi, kõik need kannikeselised on ilusad, aga mulle tõesti ei sobi see, et nad terve peenra juba enda alla võtavad. Sama lugu on karikakraga. Tuleb süda kõvaks teha ja näpud tööle panna. Iiriste peenar on nii suureks kasvanud, et servad said küll korda, aga keskmine osa tahab veel kõvasti hoolt ja vaeva saada. Selle kallale lihtsalt ei viitsinud minna. Selle asemel võtsin hoopis kõige uuema päevaliiliate ja nartsisside peenra ette. Leidsin sealt väikese sisalikulise, kes ei liigutanud oimugi, et ma teda sabast tõstsin ja kivi peale panin. Arvasin, et ta on niikuinii surnud ja küll ma pärast pilti teen. Kui mul töö tehtud, siis polnud sisalikku enam kusagil. Ma ei teagi, kas ta soojenes üles ja jooksis ise ära või puhus tuul ta lihtsalt minema. Jäigi nii, et ainult konn sai pildi peale.

Kägu kukkus vist küll terve päeva. Part oli ka tiigi peal ujumas. Meie tiik tundub nüüd päris suur. Jaan on viimase nädal aega seal kõvasti vaeva näinud ja kõrvalt võsa maha võtnud. Isegi tiigist seest koukis pajud välja.

Varem oli meil aias suvaliste kohtade peal erinevaid priimulaid ja nurmenukke. Kuna need kippusid planeeritud peenardele ette jääma, kuid päriselt ära kaotada neid ei tahaks, siis kogusin ebaküdoonia alla erinevat tooni lilled kokku. Päris huvitav peenar on juba koos. Täna aga avastasin, et meil on aias veel üks lillakat tooni priimula. Tuleb see ka ümber asustada.

Kevad tuleb

Aprilli lõpus on juba ilusaid õisi

Juss oli ka valmis mulle natuke poseerima.

Võrdle!

Eile Juhani juures uusi lillesibulaid valides tuli meelde, et vanade “pärlite” võrdlus on alles tegemata. Võtsin end kokku ja skännisin sibulate pakendid sisse, et oleks võimalik võrrelda pakendil olevat pilti sellega, mis meil peenras kasvas.

Nartsiss ‘Tricollet’:

Tulp ‘Hitparade’:

Tulp ‘Pop Up Yellow’:

Tulp ‘Angelique’:

Veel tulpe

Nüüd on ka viimased tulbid oma õied avanud.

Veel tulpe

Page 1 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén