Pildikesi elust enesest

Rubriik: Aed Page 1 of 8

Esimesed iirised 2018

Juhuu! Esimesed iirised avasid täna oma õied.

Uued päevaliiliad meie aias

Sel nädalal oli Juhani juures püsililledele allahindlus 40%. Käisin juba eile seal vaatamas, aga siis tundus, et keegi minuga kaasa tulla ei taha. Tänaseks olin seda natuke seedinud ja teada saanud, et tegelikult tahtis üks päevaliilia siiski minuga tulla. Läksingi täna ja võtsin ta sealt kaasa.

‘Moonlight Masquerade’ – kõrgus 65 cm, Keskmise kõrgusega puhmikuline. Kreemikad õied on väga effektsed tänu tumedale lillakaspunasele südamikule. Õitseb VI-VII. Tumerohelised läikivad lehed. Täispäike kuni poolvari. Normaalne parasniiske aiamuld. Üksikult, püsikupeenrasse. Sobib lõikelilleks. Sobivad naabrid on kurerehad, lupiinid, mesiohakad, käokingad, astilbed, hostad, kobarpead, kukekannused, kõrged kõrrelised.

Nii ma seal siis kõndisin, päevaliilia pott näpus, aga inimesel on ju kaks kätt. Teise kätte tuli ka midagi haarata. Pildi pealt ja kirjelduse järgi tundus väga äge olema ‘Black Prince’ – Kõrge kasvuga puhmikuline. Suhteliselt varase õitsemise algusega.Tumelillade õite läbimõõt üle 11cm. Korduvõitseja!

Kõik oli ilus kuni selleni, et tulin koju ja hakkasin oma uut saaki kirja panema. No ja palun väga! See ‘Black Prince’ on mul nime järgi juba olemas, aga no päris kindlasti ei ole minu ‘Black Prince’ tumelilla, vaid on punane mis punane. Nüüd tuleb huviga oodata, millised õied minu uuel sõbral siis on.

Mida tähendab “dormantne”?

Väga paljude päevaliiliate juures on kirjas sõna “dormantne”. Mida see tähendab? Selle mõistega viidatakse päevaliilia lehestikule või õigemini sellele, kuidas päevaliilia lehestik talve üle elab. Dormantne päevaliilia tähendab seda, et taime lehestikul on talvel puhkeperiood ning taim kaotab talveks kogu lehestiku. Kevadel tärkab kasvupungast täesti uus ja värske leherosett.

Mida tähendavad “diploidne” ja “tetraploidne”?

Tihti kohtab päevaliilia kirjeldustes termineid “diploidne” ja “tetraploidne”, mis näitavad kromosoomide arvu rakus: esimesed on ühe, teised kahe kromosoomi- paariga.

See ongi üks põhjus, miks päevaliiliatel on nii palju sorte – geneetiliste mutatsioonide võimalused on suuremad.

Üldiselt on tetraploidsed sordid suurema õie, kirevama värvi ja tugevama kasvuga. Paraku võivad neist paljud olla Eesti tingimustes külmaõrnad, kuna nende aretuses on kasutatud geene, mis pärinevad igihaljastelt liikidelt.

Praegu on siiski veel ülekaalus diploidsed sordid. Kuna neid on hästi palju, leiab nende hulgast hõlpsalt sobiva värvi ja õiekujuga päevaliilia.

Allikas: arvatavasti Maalehe lisa Targu Talita. Leidsin googeldades küll info ja failid lehekülgede kaupa, kuid kahjuks ei olnud failide järgi võimalik kindlaks teha, kust need pärit on. 

Uus peenar

Ikka ja jälle tekib olukordi, kus ei oska taimi kohe mitte kusagile istutada. Seekord sai kõik alguse sellest, et maranad vajavad ümberistutamist ning ka üks kukerpuu oli elupuu varju jäänud. Kukerpuu ‘Aurea’ saigi uue peenra nurgakiviks. Samuti kolisid sellesse peenrasse neli madalamat päevaliiliat:

Lisaks päevaliiliatele on selles peenras nüüd kaks helmikpöörist:

Peenra keskele istutasin kirju liilia sibulad ning kaks iirist: 60. tumelilla siberi iiris ja 61. ‘Pseudacorus Double’ (peaks olema kollane)  – mõlemad eelmisel aastal Allilt saadud. Peale selle tõstsin sinna ka hariliku perovskia ‘Little spire’. Perovskia ei olnud ümberistutamise üle eriti õnnelik. Loodan, et ta jääb ikka ellu.

Hekipoolse peenranurga sisse sai elulõng ‘Viola’.

Ja muidugi, üks maran sai ka ära kolitud, aga milline nendest, seda näitab aeg. Vist punane.

 

SaveSave

SaveSave

SaveSaveSaveSave

Uued floksid meie aias

Mõtlesime hiljuti välja, kuhu teha kõrgete lillede peenar ja eile istutasingi meie kõige kõrgema floksi ümber sinna peenrasse. Tema varasemasse kohta jäi muidugi auk, mis vajas täitmist madalama floksiga. Kuna Juhani puukool jääb mu koduteele ette, siis astusin sealt eile õhtul läbi ja vaatasin sealse floksivaliku üle. Eriti õnnelikuks see mind ei teinud, kuid leidsin siiski mõned uued sõbrad.  ‘Goldmine’ sai koha meie uues kõrgete lillede peenras ja ‘Younique Red’ täitis koha, mis oli tühjaks jäänud.

Roos ‘Pomponella’

Nägime ‘Pomponellat’ kasvamas Põltsamaa roosiaias. Ta jäi meile oma kullerkupuõitega väga hinge ja me käisime teda sealsamas müügiplatsil otsimas ja otsisime ka teistest aianditest, kuid ei leidnud teda kusagilt. Leppisime olukorraga ja selleks aastaks olime ta juba unustanud.

Eile käisime tegelikult hoopis ühte raudrohtu otsimas (mida me ei leidnud). Käisime nii Bauhofis, K-Rautas kui ka Decoras ja hakkasime viimasest juba loobununa ära tulema. Siis korraga jäid meie pilgud pidama ühele roosile. No muidugi: ‘Pomponella’! Ta tahtis ikkagi meie juurde tulla!

Juuli keskpaiga õitsejad

Alati pärast seda, kui oleme mõned päevad kodust ära olnud, tundub, et aias on palju muutunud. Nii ka seekord. Esimesed liiliad on juba täisõites.

Raudrohud õitsesid juba varemgi pisut, aga vaade on muidugi palju rikkalikumaks muutunud

Kõige tavalisemad oranžid päevaliiliad on seekord väga võimsalt palju õievarsi ajanud

Madalad kukeharjad rõõmustavad samuti silma

Ja muidugi roosid! Esimesed õied teevad alati eriti palju rõõmu

Esimesed iirised 2017

Sel aastal oli kõige esimene avaneja iiriste hulgas ‘Brassie’. Minu lemmik ‘Gingerbread Man’ kasvab meil praegu juba kahe koha peal.

20/2017

Selle nädala veetsin tööasjus Saksamaal ning koju jõudsin alles laupäeva pärastlõunal. Minu õnneks oli ka pühapäev imeliselt soe ning ma sain sellel aastal esimest korda muru niita. Jaan tegeles tiigi ääres pumbaga ning õhtul said lillepeenrad kauaigatsetud vett.

18/2017

Nädalavahetus oli imeline! Lõpuks ometi viitsisin ma lilledest mõne pildi teha ja lillepeenardes umbrohtu kitkuda.

Miljonivaade

Elame jõe ääres, aga kuni eelmise kevadeni seda eriti näha ei olnud. Eelmisel kevadel piirasime jõeäärset võsa päris mitme nädalavahetuse jagu. Suvega jõudis vaade jälle kitsamaks jääda, sest lisaks värskele võsale sirgusid seal nüüd kõrged nõgesed. Üritasin nii nõgeseid kui võsa juba sügisel niita, aga kevadist vaadet päris taastada ei jõudnud.

Nii eile kui täna oli meil päris mõnus päikeseline talveilm. Sattusin eile alla lahe äärde ja avastasin, et jää pealt on päris hea vana roogu niita. Sebisin kuni tundsin, et selg jäi valusaks. Selge, korraga ei tohi üle pingutada. Kahjuks ei teadnud ma õue minnes, et seal niitma hakkan. Muidu oleksin ühe “enne” foto teinud. Täna olin sellevõrra targem ja tegin pilti nii hommikul kui õhtul. Ehk siis “enne” ja “pärast”:

Rõõm on näha, et julge pealehakkamine on tõesti pool võitu. Nüüd unistan juba sellest, et meie poolsaareke mingil hetkel kasutuskõlblikuks saab ja me seal jõeäärset elu nautida saame.

Külalised aias

Mõned sõbrad

Heleda villkäpa röövik

Hele villkäpp –  ma polnud sellist nime tänase õhtuni vist veel kuulnudki. Nüüd aga tean ma, et tal on imeilus kollane röövik, kellel on punakas sabatutt.

Liiliate peenra uuendamine 2

Vaherida:

murulauk

 

Järgmine rida maja poolt vaadates vasakult:

  • Tume liilia Jaani emalt
  • Navona
  • Rosella’s Dream
  • Treffer
  • White Pixels
  • Latvia
  • Lollypop

Kitsa osa peal esimene rida vasakult:

  • Cocktail Twins
  • Fata Morgana
  • Bonbini
  • Oranž naabritädilt

 

Liiliate peenra uuendamine

Meie kõige esimene liiliapeenar oli liiga kehva mullaga ja pealegi natuke lohus. Kurb oli vaadata, kuidas liiliad seal vaikselt hääbusid. Otsustasin peenra korralikult ümber kaevata ja seal mulda parandada. Kaevamise osa sai reede õhtul tehtud. Nädalavahetuse veetsime Haapsalus ja nii leidsingi alles täna aega istutama hakata. Ilmataat muidugi arvas, et see pole mõte ega midagi ja lasi korralikul valgel vihmal taevast alla sadada. Nii jõudsingi ainult kõige tagumise rea liiliaid ära istutada.

Tagumine rida maja poolt vaadates vasakult:

  • Corrida
  • Kentucky
  • Schocking
  • Kollane tiigerliilia
  • Gran Paradiso
  • Black out
  • Manissa
  • Batistero
  • Dreamland
  • Prato
  • Ballroom
  • Red County
  • Orange Electric
  • Oranž kohalik (vist, silt oli nii kustunud, et ei suutnud välja lugeda)

Pajumailane

Lillepeenra kaevamisel ilmus minu ette järsku üks erksavärviline tegelane, kellel nimeks pajumailane. Veidikese internetis surfamisega ei leidnud ma, et ta meile mingit suuremat kahju teeks, seepärast tõstsin ta teise kohta ja lasin tal oma elu edasi elada.

Kuidas kasvatada maasikaid

Mul vedeles laual “Maa Elu” nr 21 (5. mai 2016). Tean küll, miks ta seal vedeles. Sest seal oli üks artikkel maasikate kohta, mida tahtsin korralikumalt lugeda. Me ei ole siiani eriti kõvad aiapidajad olnud, aga maasikad on meil küll juba maja ostmisest saati. Järgnevalt minu jaoks olulisemad kohad sellest artiklist:

Maasikale ei ole head eelviljad sarnaste haiguste ja kahjurite pärast kartul, kurk, kõrvits, tomat ja kapsad. Seevastu väga hästi sobivad sibul, küüslauk, redis, porgand, salat, oad, spinat, till, petersell.

Esimest korda antakse väetist pärast seda kui taimed on kasvu alustanud, teist korda enne õitsemist ja kolmandat korda pärast saagikoristust.

Reavahe võiks olla 90 cm ja taimede vahe 25-30 cm.

Et peletada maasikamaalt eemale ohtlikku õielõikajat, kasvatage maasikate vahel küüslauku või pritsige taimi noorte lehtede ilmudes ja mõni päev enne õienuppude avanemist soolikarohu-, tomatilehe-, sibula- või küüslauguleotisega. Leotist tehes valage peenestatud taimedele (või näiteks sibulatükkidele) külm vesi ja jätke need 12-24 tunniks sinna ligunema. 10 liitri vee kohta üks-kaks kilo värskeid taimi või 150 g kuiva taimepuru. Kurnake leotus, lisagie kleepuvuse suurendamiseks pisut rohelist seepi ja pritsige.

Viimased liiliad

Avastasin täna, et õitsema on läinud ‘Distant Drum’ – sain selle Siljalt eelmisel aastal sünnipäevakingituseks, aga tema õit ma vist ei olegi varem näinud. Loomulikult oli vaja see pildile püüda. Tegin siis veel mõned pildid.

Liblikad meie aias

Meil kasvab roosipeenra otsa peal üks suur põõsas punet. Kui pune õitseb, on see nii liblikate kui ka mesilaste-herilaste hulgas äärmiselt populaarne. Täna näiteks märkasin mingil hetkel seal korraga lausa kolme päevapaabusilma.

Page 1 of 8

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén