Nõlva

Pildikesi elust enesest

Mida seemnest kasvatada?

Sel aastal tunnen, et olen oma aianduse-mojo jälle üles leidnud. Nii hea tunne! Juba talvel tegin plaane, et külvan midagi jälle seemnest ja käisin seemnemüügi e-poodides silma nuumamas. Muidugi tuli seemneid koju ka. Nüüd on viimane aeg endale selgeks teha, mida ma siis kokku rabasin ja kuhu need hiljem sobida võiks.

Virgiinia tonditupik Physostegia virginiana – Püsik. Taime kõrgus 60-100cm. Püstised, harunevad varred kattuvad juulis-augustis arvukate torujate, 2-3cm pikkuste roosade ja valgete huulõitega, mis on kuni 30cm pikkuses kobaras. Kaunis lõikelill, püsib vaasis kaua, üksteise järel avanevad üha uued ja uued õied. Päikesepaisteline ja kerge varjuga kasvukoht ja rammus niiskem muld. Moodustab suuri puhmikuid ning levib ja paljuneb juurevõsudega. Soodsate kasvutingimuste korral võib muutuda invasiivseks. Saab kevadel hõlpsasti jagamisega paljundada, samuti suve algul varrepistikutega. Soovituslik istutusnorm haljastamisel on 7 taime m2-le. Paki peal olev infograafika ütleb, et külvata mais-juunis avamaale.

Pööris-kipslill ‘Snowflake’ Gypsophila Paniculata– Mitmeaastane täidisõieline kipslill võlub oma õhulisusega. Taime kõrgus kuni 120cm. Eelistab liivasemat pinnast, päikeselist või kerge varjuga kasvukohta. Sobib väga hästi lillekimpudesse ja ka kuivlilleks. Ümberistutamist taluvad vaid noored taimed. Õitseb alates teisest kasvuaastast juulist septembrini. Külva seemned mullapinnale, suru kergelt vastu tihendatud mullapinda ja kata külvinõu klaasi või kilega. Piserda ja õhuta igapäevaselt! Seemnetele mulda peale ei panda! Idaneb temperatuuril 18…20*C 3 nädala jooksul.

Püsiklina Linum perenne – Õrnad õisikuvarred kõrguvad kompaktse leheroseti kohal juunist augustini. Peale õitsemist lõika õisikuvarred maha, pika ja sooja sügise korral õitseb veelkord. Iga tuulehoog paneb varred elegantselt värelema. Õied helesinised, 2-3cm läbimõõduga. Taime kõrgus koos õisikuvartega 50-60cm, leheroseti kõrgus 30cm. Eelistab kasvuks päikeselist kasvukohta, viljakat, kergemat, hea drenaažiga mittehappelist pinnast. Alustab õitsemist teisel kasvuaastal, varajase ettekülvi korral näeb esimesed õied ära juba esimesel aastal. Külva seemned juunis avamaale. Temperatuuril 20*C ilmuvad tõusmed 20 päeva jooksul. Taim ei armasta ümberistutamist, seega leia talle kohe õige kasvukoht. Pilves ilmaga on õied suletud. Külmakindel püsik, kellele võiksid esimesel talvel siiski katte panna

Viltjas vägihein ‘Polarsommer’ Verbascum bombyciferum – Efektse välimusega kõrge, kaheaastane taim! Taime kõrgus kuni 160 cm. Hõbe-rohelised, sametised, suured lehed, väga kõrged hõbehallid, sametised õisikuvarred ja kuldkollased väikesed õied ümber pikkade õisikuvarte – see taim ei jäta kedagi külmaks! Vähenõudlik taimeke, leia talle päikesepaisteline kasvukoht ja kergem, mõõduka niiskusega muld. Ei armasta liigniiskust ja rasket mulda. Varajase külvi korral õitseb esimesel aastal, suvise külvi korral moodustab esimesel aastal leheroseti ja õitseb teisel aastal.

Suur värihein Briza maxima – Suur värihein on üheaastane kõrreline, kelle pöörised värelevad iga väiksemagi tuulega väga graatsiliselt ja armsasti! Taime kõrgus kuni 40cm, moodustab korraliku puhma. Väga kaunis kiviktaimla taim! Suurepärane kuivkimbulill! Vähenõudlik ja külmakindel taim. Kasvab nii päikeses kui ka kerges varjus. Eelistab liivasemat pinnast, ei talu liigniiskust. Külva seemned mais otse kasvukohale.

Türgi mustköömen Nigella damascena – pitsilise lehestikuga ja küllaltki suurte, erivärviliste pooltäidisõitega! Taime kõrgus 45cm. Õitest arenevad kukkurviljad, mis on omapäraseks lisandiks nii suvekimpudes kui ka kuivatatuna kuivkimpudes. Kergesti kasvatatav lilleke eelistab päikesepaistet ja kergemat, mitte liigniisket pinnast. Armastab valgust, on külmakindel. Talub kevadisi öökülmi. Eelistab kerget, viljakat, mittehappelist mulda. Halvasti talub niiskuse puudust mullas. Külva otse kasvukohale mais, õitseb juulist septembrini. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse avamaale mais või aprillis külvikasti. Tõusmed ilmuvad 18-20 päeva pärast. Istikud pikeeritakse turbamulla pottidesse. Taimed hakkavad õitsema kaks kuud peale külvamist. Seemned võib külvata välja ka hilissügisel. Külvi harvendatakse jättes vahekauguseks 15-20 cm. Taimed ei talu juurte vigastamist. Kasvatatakse grupilillena, ääristaimeks ja löikeks.

Sulgjas lehtertapp Ipomoea quamoclit cardinalis – Väga kaunis ja õhuline ronija oma pitsiliste sulgjaguste lehtede ja kaunite, säravpunaste 4-5cm läbimõõduga lehterõitega. Õitseb juunist külmadeni. Taime kõrgus kuni 250cm. Ei ole väga võimsalt laiutav, seepärast istuta taimed üksteisest 30cm kaugusele või teiste ronijatega kokku. Päikesepaisteline ühtlaselt parasniiske vett läbilaskva mullaga koht. Ei talu läbikuivamist. Vajab kohe toestamist, et võrsed ei murduks . Seemnete ettekülv pottidesse 6-8 nädalat enne kasvukohale istutamist. Otsekülv maa soojenedes. Talub + 7 kraadi.

Lobauba Lablab purpureus – Üheaastane ronitaim kõrgusega kuni 2,5m. Väga ilus ja originaalne ronitaim. Kaks ühes taim – nii dekoratiivne kui ka söödav – viljad (oad) söödavad.  Õied roosakas-lillad, meenutavad lillherne õisi, lehed suured, rohelised, violetsete leheroodudega, kaunad väga kaunid, violetsed, umbes 6cm pikkused. Armastab sooja, tuulte eest kaitstud ja päikeseküllast kasvukohta ning viljakat mulda. Varjulises kohas ei õitse. Külva seemned aprillis pottidesse, enne külvi hõõru tugevat seemnekesta liivapaberiga või mõne muu kareda materjaliga, seejärel leota leiges vees. Idanemistemperatuur 20…22*C. Idanevad umbes 7 päevaga. Arvesta, et tärkamisest välaistutamiseni kuulub umbes üks kuu.  Istuta avamaale soojade ilmade saabudes. Alguses, kui taimed on veel väikesed, võid ööseks katta kattelooriga. Noortel taimedel soovitatakse neljanda kuni kuuenda lehe pealt latv ära näpistada, see soodustab harunemist. Samuti soovitatakse kasvatada rohkem kui ühte taime, sest lobauba on risttolmleja ja paremaks viljumiseks on vaja mitut taime. Õied on koondunud kobaratesse ja neid tekib juuni lõpust kuni külmadeni. Kaunad on kuni 6cm pikkused ja püsivad dekoratiivsetena väga pikka aega. Soovitatakse pergolate, lehtlate ja teiste vertikaalpindade haljastamiseks. Tuntakse ka nimedega punauba ja lablab. Ronitaim dekoratiivsete lillhernesarnaste roosade õitega juulis- septembris. Purpursed noored kaunad söödavad suhkruherne sarnaselt. Noored lehed aurutamiseks nagu spinat. Peenras ja anumates (rõdul) kasvatamiseks. Vältida jaheda tuule ja madala temperatuuriga kasvukohta. Kaltsiumilembene. Viljakas parasniiske, mitte liigmärg muld. Kasta regulaarselt kuival ajal. Väetada 2 nädala järel kaaliumväetisega. Ettekülv pottidesse varajasemaks õitsemiseks.

Start With Why

Raamat “Start With Why. How great leaders inspire everyone to take action”, mille autoriks on Simon Sinek, oli mu lugemisjärjekorras päris pikalt. Kui märkasin, et ühes FB grupis väga paljud just seda raamatut oma eelmise aasta parimaks lugemiseks nimetasid, otsustasin härjal sarvist haarata.

Äris ei ole oluline, mida sa teed, vaid hoopis miks sa seda teed.

Kellarihm

Mõni kellarihm võiks olla ilma helmeste ja särata.

Käevõru

Sinine asümmeetriline käevõru

Makramee pross

Prosse ei ole ma eriti palju teinud, aga vahelduseks võiks ju mõni olla

This is marketing

Ma ei ole tavaliselt mingeid uusaastalubadusi andnud, kuid seekord mõtlesin, et üritan iga päev natuke lugeda. No umbes nii kümne lehekülje jagu. See pole muidugi piirang, pigem selline suunaviit.

Esimene raamat oli mul juba aknalaual ootamas: Seth Godin’i “This is marketing”. Nüüdseks on see raamat eestikeelsena ka juba ilmunud, aga minul on ingliskeelne variant ja lugesin seda.

Kogu raamatu võtab minu jaoks kõige paremini kokku: Most of all, marketing is change.

Kellarihm

Kellarihmad on mu lemmikud! See konkreetne isend sai ka värvidelt täitsa minu maitse.

Makramee kaelaehe

Selle aasta esimene makramee-nokitsus on kaelaehe. Kasutasin selles poolvääriskividest puuahhaati, mis on rahu, edu ja stabiilsuse kivim ning hauliiti, mis rahustab ja aitab hirmudest jagu saada.

Nora juba 4kuune

Meie naabritüdruk Nora on juba 4kuune

Makramee kellarihm


Uued lemmikud

Täna tulid meie tiiki uued elanikud. Lisandus 16 valgeamuuri (10 aastast ja 6 kaheaastast), 2 albiino valgeamuuri ja 6 koid.

Nora jalutamas

Käisime Noraga jalutamas. Kõige rohkem nautis ta vett.

Mida inimesed internetist otsivad?

Üks väga vahva lehekülg asjadest parema ülevaate saamiseks on: https://answerthepublic.com

Teine tore koht on muidugi: https://trends.google.com/trends/?geo=all

Nora

Meil on uus naaber! Tema nimi on Nora.

Sinine komplekt

Masinkudujale

Mina olen ikka veel vaid lapsepõlves kudumisaparaadil lapikesi kudunud, aga eelmisel aastal sigines meie majja kudumismasin ja seepärast hoian silmad-kõrvad lahti, kui kusagil masinkudumisest räägitakse.

Hiljuti nägin linki, kus saab oma kahevärvilisest pildist lasta programmil perfokaardi kujundada: http://oknitme.serpicanaro.org/#

Muidugi on see suht algeline ja pirtsakas, aga piisavalt põnev, et see alles hoida

Näitus “Väeti vägi”

Galeriis “Noorus” avati 11. detsembril tekstiilitudengite näitus “Väeti vägi”. Seda näitust on võimalik vaadata veel kuni 12. jaanuarini 2019.

Mul oli natuke kahju, et päris mitu taiest ei eristunud ruumist üldse. Must mustal ei ole eriti kontrastne kombinatsioon. Valgustust oleks võinud mustadel asjadel kindlasti palju rohkem olla.

Seekord tegingi pilte ainult üksikutest taiestest või nende elementidest.

Näitus “Puudutus”

Aparaaditehases oli vaid mõned päevad võimalus külastada tekstiilitudengite näitust “Puudutus”. Jõudsime sinna viimasel päeval. Ei oskagi eriti midagi öelda selle kohta. Eks pildid räägivad enda eest.

Tartu valgus 2018

Neljapäeva õhtul toimus ERM-is festivali Tartu valgus avamine, kus esines Siiri Sisask. Oli väga mõnus kontsert. Siiri laulis poolteist tundi järjest. Tema kava koosnes Uku Masingu tekstidele loodud lugudest ning seda saatsid Aljona Movko visuaalid.

Reede õhtul käisime Tartus mööda valgusfestivali radasid. Alustasime Haridusministeeriumi juurest pargist, kuid see ei avaldanud meile erilist muljet. 

Järgmisena suundusime Jaani kiriku juurde ning seal meeldis meile juba pisut rohkem. 

Kiriku juurest liikusime edasi Mänguasjamuuseumi juurde. Just siis hakkas vihma sadama ja meil tekkis juba kahtlusi, kas ja kui palju me veel ringi käia tahame. Tegin kiirelt mõned klõpsud ja otsustasime edasi minna.

Järgmisena võtsime suuna Kassitoomele. Vihmases õhtus ei olnud see teekond just kõige meeldivam, aga Kassitoome orus oli päris tore installatsioon “Valge ruum” Mischa Kuball-ilt. 

Sealt edasi läksime otsima installatsiooni nimega “Valgussaun”, kuid tagantjärele pean tõdema, et selle mõttest ei saanud me kohapeal aru. Oleksime pidanud hoopis sinna sisse minema ja valguses kümblema, meie aga kõndisime õlgu kehitades edasi Pirogovi platsile. Sealne tegi tuju juba natuke paremaks.

Raekoja plats oli suhteliselt ära pimendatud ning raekoja peale näidati projektoriga liikuvat graafikat. Platsil oli kuppelkasvuhoone.

Järgmisena läksime Kaubamaja parki, kus oli päris mitu huvitavat installatsiooni. 

Seejärel kõndisime ringiga Emajõe äärde tagasi. Teisel pool jõge oli “Valgusmets” (Adam BD) ja kaarsillal Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite „Standarditele vastav“.  

Jõudsime ringiga Haridusministeeriumi juurde tagasi. Teiselt poolt tänavat tundus vaade isegi ilusam kui ennist pargist vaadatuna.

Limbaži

Täna hommikul startisime kodust juba kell 8 ja võtsime suuna Lätti. Meie eesmärgiks oli jõuda Limbažis asuvasse villavabrik ‘Tine’ poodi. Laupäeviti on kauplus avatud kella üheni päeval ja me ei tahtnud päris viimasele minutile jääda.

‘Tine’-s käidud, vaatasime ka kohalikud vaatamisväärsused üle. Esmalt läksime Limbaži suurjärve ääres asuvasse vaatetorni. Torn ise (asukoht:  57°30’25.1″N 24°41’50.8″E) oli küll juba kehvas seisus, aga vaade järvele sellest hoolimata päris kena.

Seejärel sõitsime linna tagasi ja esimesena vaatasime ära Limbaži katoliku kiriku, mis on ehitatud 1996. a (arh I. Jekale, D. Straubergs) ja on esimene pärast iseseisvuse taastamist Lätis ehitatud katoliku kirik.

Seejärel parkisime auto linnasüdamesse ära ja liiklesime edasi jalgsi, sest kõik meile huvipakkuvad paigad olid läheduses. Jaan märkas kohe parklas huvitavat kooslust, kus ühelpool parklat oli kasiino ja teiselpool pandimaja. Kas tõesti kokkusattumus? 

Otsustasime kõigepealt jälle kirikud üle vaadata. Õigeusu kirik püüdis juba kaugelt pilku. 

Kohe sealsamas asub ka Limbaži evangeelne luteri kirik. 

Kiriku aias on Läti vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärk.

Järgmisena käisime Limbaži vanas tuletõrjedepoos. Läksime sinna tegelikult ainult torni vaatama, aga leidsime eest ka igati vahva muuseumi, kus oli nii vanu telefone, telereid kui õmblusmasinaid. Torni kõigil korrustel on säilinud järsud trepid. Vanasti kuivatati tornis voolikuid, nüüdseks on kogu torni läbivad avad kaetud klaasidega, mis moodustavad kõikidele korrustele klaaspõrandad. 

Seejärel suundusime Limbaži keskaegse lossi juurde ja ronisime sealsesse vaatetorni.

Tornis käidud, seadsime sammud hõbedamuuseumi. Kuna taiesed olid klaasi taga, siis oli pilti teha ülimalt keeruline, aga võib-olla just selle pärast jäi meil rohkem aega nautimiseks. 

Muuseumis saab näha hõbedasepa Oļegs Auzers’i taieseid ja tema venna Artursi maale. 

Tore oli see, et kuigi meid oli ainult kaks, tegi üks noormees meile muuseumis täieliku giidituuri. Tavaliselt ma eelistan ise vaadata, aga seekord tunnistan, et giid andis elamusele väga-väga palju juurde. Soovitan!

Väikese ülevaate muuseumist saab sellest videost:


Page 1 of 34

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén