Prismas oli hulk lillesibulaid ja -juurikaid müügile tulnud. Mulle jäi pihku pojeng “Prairie Charm”. Kodus istutasin selle esialgu potti. Ehk hakkab kasvama.
Rubriik: Aed Page 5 of 8
Kevad tuleb igal aastal vist varem kui eelmisel. Alustasime täna kevadiste koristustöödega. Esimesed lilleõied on ka avanenud.
Sinililled 2015
Krookus ‘Cream Beauty’ 2015
Krookus ‘Cream Beauty’ 2015
Krookus ‘Cream Beauty’ 2015
Lumikellukesed 2015
Siniliiliad 2015
Meie aias on lumikellukestega kehvasti. Eile kui jõelt tulime, märkasin naabrite aias ilusaid lumikellukesi ja täna läksin sealt fotot pätsama:
Kodukiri AED 2/2014 väidab, et kase all kasvavad probleemideta akakapsas ja ohtetu luste “Skinner’s Gold”. Tuleb meelde jätta!
Eile õhtul kui päike veel viimased kuldsed kiired meie aeda laotas, käisin fotoaparaadiga viimaseid sügisesi õisi püüdmas.
Casa Blanca 2014
Chiquita 2014
Green Jewel 2014
Harilik perovskia “Little Spire” 2014
Heleeniium “Helena Yellow” 2014
Eile Juhani juures uusi lillesibulaid valides tuli meelde, et vanade “pärlite” võrdlus on alles tegemata. Võtsin end kokku ja skännisin sibulate pakendid sisse, et oleks võimalik võrrelda pakendil olevat pilti sellega, mis meil peenras kasvas.
Nartsiss ‘Tricollet’:
Tricollet pakendil
Tricollet ??? 2014
Tulp ‘Hitparade’:
Hitparade pakend
Hitparade 2014
Hitparade 2014
Tulp ‘Pop Up Yellow’:
Pop Up Yellow pakend
Pop Up Yellow ? 2014
Pop Up Yellow ? 2014
Tulp ‘Angelique’:
Angelique pakend
Angelique ??? 2014
Angelique ??? 2014
Kuna päevaliiliate esimene peenar jäi väikeseks, pidin uue tegema. Nüüd oli sinna ka kevadeks midagi õitsema vaja. Käisin täna Juhani juurest läbi ja tõin nartsisse juurde. Minu lemmikud on Eestis kasvatatud nartsissid:
Ice King
Orangery
Acropolis
Flower Drift
Lisaks ostsin ka ühe Holland Bulb Market’i sordi Colblanc.
Laupäeval ja pühapäeval kaevasin aeda uue lillepeenra. Meil on rooside jaoks küll koht olemas, kuid sea on liiga palju teisi lilli ümberringi ja seepärast ei saa roose juurde soetada. Samas käisime laupäeval Järvseljal ja tõime sealt mõned uued siilikübarad. Kuidagi ei tahtnud neid jälle roosipeenrasse istutada. Nii tuligi labidas maasse lüüa ja uus peenar kaevata.
Eile kolisin kõik päevakübarad/siilikübarad uude peenrasse üle. Samuti leidsid selles peenras koha meie siniõielised.
‘Tiki Torch’ 2014
24. august 2014
‘Milkshake’ 2014
‘Milkshake’ 2014
‘Cherokee Sunset’ 2014
‘Cherokee Sunset’ 2014
Kui Cherbourg õitsema hakkas, panin oma mõtteis liiliatele selleks aastaks juba punkti. Kuid ma kiirustasin liialt! Päris mitu õiekest oli ja on ikka veel avanemas.
‘Cherbourg’ 2014
‘Star Gazer’ 2014
‘Star Gazer’ 2014
‘Pearl Stacey’ 2014
Juss leidis endale kaevu juurest sõbra:
All tiigi ääres on meil ka toredad sõbrad. Nagu näiteks see vend:
Läksime täna Aiasõbra aiandisse kindla plaaniga mõned päevaliiliad oma aeda lisaks tuua. Kohe potiga müügiks oli neil seekord kuidagi äärmiselt väga päevaliiliaid ja ime küll, aga meile ei jäänud ükski väga hinge. Õnneks ei pidanud me sealt siiski päris tühjade kätega ära tulema, sest nagu ka eelmisel aastal, oli seal ettekasvatatud liiliaid. Eelmisel aastal sai meie trompetliiliate peenar just sealt alguse. Sel aastal meie ‘Pink Perfection’ kahjuks ei tärganud. Nüüd tõime uue.
Gran Paradiso – I (a) Vletter & den Haan 1983; õisikus 9 karikakujulist 15 cm läbimõõduga õit. Paksud vahajad kroonlehed hõõgvpunased kerge oranži helgiga, täppideta, tippudes tagasi keerdunud. Tolmukad erepunakaspruunid. Kõrgus 1,5 m. Hilise õitsemisajaga sort. Mustjad tolmukad on heaks kontrastiks tumepunastele õiekroonlehtedele. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav lõhnatute õitega sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talvel katmist. Kui puhmas kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.
Navona – I (a) Vletter & den Haan 1994; õisikus 7 karikakujulist 19 cm läbimõõduga õit. Kroonlehed elevandiluuvalged, roheka varjundiga, mõne üksiku tumepruuni vähemärgatava väiksese täpiga. Tolmukad helepruunid. Kõrgus 0,85 m. Hilise õitsemisajaga sort. Puhasvalgete lõhnatute õitega suurepärane püsikute peenra taim. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talveks katmist. Kui puhmik kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.
Pink Perfection – VI (a) J. de Graaff 1960; õisikus 8-10 trompetikujulist purpurroosat kuni sirelilillat õit. Tolmukad heleoranžid. Kõrgus 1,9 m. Puhkeb juuli lõpus. Roosade suurte trompetjate õitega aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Trompetiiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent
Casa Blanca – VII (a,b) Idaliilia; 60-120 cm peaaegu valge. Suurte valgete õiekroonlehtede taustal troonivad punakaspruunid sihvakad tolmukad. Aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Idaliiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent.
Robert Griesbach – OT hübriid; laia valge servaga tumeroosa; 90-100 cm Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õiete värvitoonides on esindatud valge, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.
Pearl Stacey – LA hübriid; aasiahübriid, virsikutooni, kuldse-pronksja südamikuga. Longiflorum- ja aasialiiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjad ebakorrapäraselt paiknevad täpid ja tumedad tolmukapead lisavad õitele meeldiva kontrasti. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.
Debby – OT hübriid; Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasispüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.
Kuidas saab nii olla, et hoolimata sellest, et ajan sordinimedel näpuga järge, avastan pidevalt, et midagi on valesti. Tegin alles oma päevaliiliate lehekülje korda ja kõik tundus nii ilus, kuid täna hommikul avastasin, et suure peenra esimeses reas viimasena kasvab hoopis mingi punaseõieline puhmas. Ja mina kirjutasin oma kataloogi, et see on kõrge kollane, mis on eelmisel aastal ema juurest toodud. No uskumatu! Kust see punane siis pärit on? Ja kas ema juurest siis kollast ei saanudki? Ma olen sõnatu.
Uusi õisi jagub praegu tõesti igasse päeva. Alustame päevaliiliatest:
David Kirchoff 2014
Darla Anita 2014
Aten 2014
Trine 2014
Cool It 2014
Frans Hals 2014
Ruuge päevaliilia “Variegata” 2014
Mõned liiliad ka:
Kentucky 2014
Batistero 2014
African Queen 2014
Ja roosid:
‘Karen Blixen’ 2014
Suvel võiks vist iga päev uusi lillepilte üles panna. Igal hommikul on uued õied avanenud või vähemalt näitavad nad oma uut nägu.
‘White Swan’ 2014
Tokkroos 2014
‘Karen Blixen’ 2014
Gloria Dei 2014
Gloria Dei 2014
Nina Renaissance 2014
Aspirin 2014
Night Embers 2014
Trine 2014
Bonanza 2014
Crimson Pirate 2014
Cool It 2014
Liiliapeenar 22. juuli 2014
Elodie 2014
Kollane tiigerliilia 2014
Latvia 2014
Latvia 2014
Ilmad on praegu nii soojad, et päeval ei taha küll õues mitte midagi teha. Eile sõitsime hoopis minu vanemate juurde külla ja tõime sealt hulga kive kaasa. Kividel on oma otstarve olemas, kuid selleks, et planeeritu kõik tehtud saaks, on neid veel märksa rohkem vaja. Algus on siin:
Mida teha, kui terrassile paistab natuke liiga palju päikest? Tuleb mingi vari juurde teha. Kevade poole tegime esimese varju rannamattidest. Olgem ausad, ilus see välja ei näinud, kuid oma funktsiooni täitis ideaalselt. Kuna see sai tehtud umbes kolme minutiga, siis olid ka kinnitused väga juhuslikud ja tuul lõhkus matid peagi ära. Räbalad ei olnud enam üldse ilusad. Korraliku päikesepurje jaoks ei raatsinud praegu raha välja käia. Selle asemel õmblesin eile varjutusriidest kardina. Testime ära, kas see täidab oma ülesande.
Päevaliiliate aeg hakkab kätte jõudma:
Kollane kohalik 2014
2014
Ruuge päevaliilia 2014
2014
Ruuge päevaliilia 2014
Crimson Pirate 2014
Trine 2014
Kahe reisi vahel on õige aeg heita kiire pilk oma aeda. Hommikul oli muru veel niitmata, kuid päeva jooksul sai see niidetud. Samuti sai päeva jooksul rohitud ja kobestatud liiliate peenar ning kuna sel aastal on igasugu kahjureid ja haigusi rohkem kui muidu, siis sai liiliate peenar ka tuhaga ära multšitud. Osadel liiliatel on hahkhallitus kallal, kuid õnneks mitte kõigil. Õigel ajal ei olnud mul aega nendega tegeleda ja neid pritsida. Nüüd pean lootma, et tuhast on mingigi kasu. Vähemalt on liiliad sõna kuulanud ega ole meie Berliini-reisi ajal ära õitsenud. Lubasin neile ju, et niida kõik jalapealt maha, kes vahepeal julgevad ära õitseda.
Tokkroosid on nii pikaks kasvanud, et varjavad altpoolt aiast juba pea kogu vaate ülemisse aeda. Suhteliselt keeruline on niimoodi aiast ilusaid üldvaateid saada.
Cocktail Twin 2014
Coctail Twin 2014
Fata Morgana 2014
Ballroom 2014
Mustjas luudpõõsas “Cyni” 2014
13. juuli 2014
13. juuli 2014
Lauk ‘Hair’ 2014
13. juuli 2014
13. juuli 2014
Meie uue suure peenra peal oli täpselt kaks vaba kohta, kuhu tahtsin helmikpöörised panna. Üks punaseleheline seal juba oli. See kasvas varem meil akna all peenras, kuid ei edenenud seal eriti hästi. Nii saigi ta ümber istutatud. Täna tõin Juhani juurest kaks helmikpöörist juurde.
Helmikpöörised 2014
Lime Marmelade 2014
Amber Waves 2014
Eelmisel aastal tegime endale suure päevaliiliate peenra. Sel aastal sinna enam midagi juurde ei mahu. Võhma lillepäevadelt ostsime ühe uue sordi lisaks ja seepärast tuli niikuinii uue peenraga alustada. Kui õe juurest iiriseid toomas käisime, siis selgus, et meil puudub ka see sort, mida tema tavaliseks kollaseks nimetas. Muidugi lõime labida maasse. Ja nüüd ta juba rõõmustabki meid oma õiega. Selle aasta esimene!
Kui õde annab mõista, et on võimalus tema suurest iirisepeenrast labidaga midagi endale napsata, siis ei saa jätta seda võimalust kasutamata. Kas pärast uute lillede jaoks koduaias ruumi ka on, pole sellel hetkel üldsegi tähtis. Facebooki Aiahoolikute grupis oli just mingi teema, kus keegi oli endale liiga palju taimi kokku tassinud ja nüüd ei mahu need enam aeda ära. Nii hull lugu meie aias veel pole. Küllap on meil lihtsalt mõni ruutmeeter suurem aed. Samas on mul ikkagi täpselt selline tunne, et kõik lilled on meie aiast veel puudu. Tahaks kõike ja rohkem. Eilsest on meil siis 9 sorti iiriseid lisaks.
Halelilla – alumised õiekattelehed on helelillad ja ülemised halelillad; neel kollakas; habe valge, otstest kollane
Valge-kollakas-lillakas
Kollane – ma pole päris kindel, et see on erinev kui meie olemasolev kollane, tundus tumedam
Kollane 2 – sellel õit ei olnud, ei oska praegu midagi rohkemat lisada.
Šampanja – imeilus toon, madalam kui teised
Lillakas – neel kollakas; habe kollane, ülemised õiekattelehed helelillad, alumised tumelillad
Vitafire – roostepruun
Lillakas 2 – neel kollakas, habe kollane, ülemised õiekattelehed beežikad, alumised tumelillad
Joonikiiris – laia servaga
Ootavad istutamist
S 2014
Vitafire 2014
S 2014
Šampanja S 2014
Kollane S 2014
Halelilla S 2014
Minu lapsepõlvekodus kasvasid hostad purskkaevu servas. Neid oli kahte sorti, ühed olid suure lehega seest rohelised ja valgete servadega. Teine sort oli väiksemate lehtedega seest valge ja servad rohelised. Need väiksemad tundusid mulle alati armsamad. Kevade poole tõin endale neid lehti vaasigi, kuid sügiseks olid teod puhmas korraliku töö teinud.
Praeguses kodus oli seda ostes juba kaks suurt puhmast hostasid, mõlemad ühesugused. Eelmisel aastal tõstsin ühe neist uude kohta ja mulle tundub, et ta on seal päris rahul. Tegemist on ka seest valgete ja servast roheliste lehtedega. Arvan, et see on sama sort, mis minu vanematekoduski. Eelmisel aastal seda hostat ümber istutades harutasin selle puhma seest välja ühe haru, mis on üleni roheline. Istutasin selle eraldi ja nüüd ootan, et ta kasvaks ja paljuneks.
Aga selleks, et oleks veel midagi oodata, tõime Võhma lillepäevalt veel kolm hostat kaasa. Kuna mul oli peenra kaevamine pooleli, siis nad pidid pikalt ootama, enne kui oma uuele kohale said. Ühe sordi istutasin varem maha ja seetõttu olen suutnud selle sordi nime kusagile ära kaotada. Üritasin seda Interneti abil taastada ja arvan, et see hosta on “White Feather”. Teised kaks said täna peenrasse ja nende nimed kirjutasin pottide pealt üles. Üks on “Carousel” ja teine “Fire Island”.
White Feather 2014
Carousel 2014
Fire Island 2014
Kohalik roheline 2014
Kohalik valge-roheline 2014
Mul on küll suhteliselt täpne ettekujutus sellest, millise kujuga see peenar lõpuks olema peaks, kuhu hostad nüüd istutasin, kuid mul ei ole eriti head visiooni sellest, kuidas taimed seal asuma hakkavad. Hostade vahele kolisin akna alt eelmisel aastal sinna istutatud helmikpöörise “Autumn leaves”. Ahh, selle aknaaluse peenraga on mul täitsa mure. Seal ei kasva ükski asi hästi, väljaarvatud umbrohi. Sellel pole häda midagi, aga kõik asjalikud asjad kuivavad ära. Igatahes kolisin ma helmikpöörise sealt ära ja istutasin hostade vahele. Seal võiks neid veel paar sorti olla.
Autumn Leaves 2014
14. juuni 2014