Siin see ongi – “Lonely heart”
Autor: Sille Page 20 of 34
Laupäeval oli meil asja minu vanemate juurde Viljandimaale. Facebookis olin näinud, et kusagil Sinialliku kandis tegeleb keegi aiakujudega. Läksime kujusid ise vaatama. Kuna mees teeb neid hobikorras, siis ei olnud valik väga suur, kuid me leidsime kiiresti endale sobivat kraami. Eriti positiivne on see, et kujudel on normaalsed hinnad. Ühtegi poodi enam küll kujusid ostma ei kutsu. Lisaks kasutasime oma Prisma punktid ära ja muretsesime oma aeda pingi. Nii pingist kui skulptuurist olime juba ammu unistanud.
Enamik kultuure eelistavad kergelt happelist mulda (pH 6-7). Sibul, salat, herned ja seller vajavad pigem aluselist mulda (ph üle 7). Rododendronid, kõrge mustikas, astilbed, hortensiad, mõned okaspuud tunnevad end hästi happelises mullas.
Happelise mulla pH-d võib tõsta, lubjates mulda aialubjaga, mis lahustub kiiremini kui tavaline lubjakivijahu. Aialupja võib puistata kevadel või sügisel, soovitatavalt koos maaharimisega. Samuti võib seda kasutada murul ja puude juurestiku alal.
Happelistele muldadele tuleks põhilupjamiseks jasutada 40-100 kg aialupja 100 m2 kohta, aia hoolduslupjamiseks piisab 10-30 kg 100 m2 kohta igal teisel või kolmandal aastal. Savise või lagunenud mulla happesuse vähendamiseks on vaja rohkem lupja kui kergetele kruusa- ja liivmuldadele.
Regulaarne aia lupjamine on vajalik mulla varustamiseks kaltsiumiga, see on väga vajalik toitaine, mis tagab taimede arengu. Lubi neutraliseerib kahjulikke happeid ja taastab huumust, muutes mulla viljakaks.
Lubi tagab taimede kasvu ja saagikuse kujunemisele vajalike toitainete motoorika ja vastuvõtuvõime. Samuti võtab osa rakuseina moodustumisest, reguleerib taimede pinnapealse osa kasvu ja neutraliseerib orgaaniliste hapete kahjulikku mõju taimerakkudes.
Kui mulla happesus taimedele sobib, suudavad nad ka toitained omastada. Heas mullas toimetab palju mikroorganisme ja vihmausse, mis loovad ja säilitavad mulla struktuuri. Nad lagundavad järk-järgult mullas orgaanilise aine, see-tõttu on asjakohane orgaanilist ainet igal aastal veidi täiendada.
Väetisena kasutatakse ka puhast puutuhka, mis sisaldab lupja, samuti dolomiidijahu. Väetamiseks võib kasutada ka taimetõmmist, mis valmistatakse nõgestest, harilikus varemerohust, põldosjast ja mõnedest maitsetaimedest.
TM kodud ja õued Kevad 2014
Nartsissid eelistavad parasniisket viljakat mulda ning päikesepaistelist kasvukohta. Nartsisside puhul on tähtis jälgida õiget sibulate väljakaevamise ja istutamise aega. Parim aeg selleks on siis, kui lehed on lamandunud ja osa neist koltunud – tavaliselt augustis. Sel ajal on kõige vähem juuri, sest juurekava hakkab alles vahetuma. Väljakaevatud sibulad võib kohe mulda tagasi istutada, nende vahepealne kuivatamine pole vajalik. Parim mullatemperatuur sibulate juurdumiseks on 10-15 kraadi. Istutamise ajal võib lisada aeglaselt lahustuvat lämmastikuta väetist. Kaua ühel kohal kasvanud nartsissid ei pruugi järgmisel aastal pärast ümberistutamist kohe õitseda, sest nad vajavad veidi aega kosumiseks. Istutusjärgsel kevadel väeta paar korda kuni õitsemiseni, kuivadel kevadel tuleb väetis segada kastmisvette.
Nö. paberõied tekivad mullaväsimusest ja toitainete puudusest.
Kodu&Aed August 2013
Minu lapsepõlve kodutee äärde jäi üks huvitav ümarate lehtedega põõsas, mille otsas kasvasid imehead marjad. Käisime neid täditütrega seal üksteise võidu söömas. Mida tumedamad marjad, seda magusamad, aga muidugi ka seda kõrgemal.
Nüüd sain teada, et see põõsas on toompihlakas.
Talvel on nähtav nende munajas nõtketest okstest koosnev õhuline võra. Kevadel asuvad nad õitsema üsna vara, reeglina toomingatega samal ajal. Väikesed valged kuni roosad õied on koondunud rohketesse tipmistesse kobaratesse. Õite puhkedes hakkavad ennast pungadest välja trügima ka lehed, mis on noorena sageli pronksjad või viltjaskarvased, hiljem erineva varjundiga rohelised.Kesksuvest alates annavad toompihlakatele jumet viljad, mis küpsusastmest ja sordist võivad olla väga erinevat värvi. Sõgiseti värvuvad iilutoompihlakate lehed kollastesse, vasksetesse ja punastesse toonidesse. See on nende tähetund. (Kodu&Aed August 2013).
Väike ülevaade eeterlikest õlidest
Stressi maandavad eeterlikud õlid:
apelsin
bergamott
jasmiin
kummel
lavendel
mandariin
pelargoon
roos
vanill
viirukipuu
Und soodustavad eeterlikud õlid:
humal
jasmiin
kummel
lavendel
majoraan
sandlipuu
palderjan
ilang-ilang (e lõhnav kananga)
Rahustavad ja lõõgastavad taimeteed:
humalakäbid
monardaürt (taime maapealne osa)
naistepunaürt
nurmenukuõied
nõmm-liivateeürt
palderjanijuured
punemeürt
melissiürt
veiste-südamerohuürt
viirpuuõied
Kodu&Aed Veebruar 2015
Olin vahepeal nädal aega kodust ära ja nüüd on nii põnev vaadata, kuidas loodus vahepeal arenenud on. Jaan on muru ära niitnud ja maasikad korda teinud. Mina saan nüüd lilli nautida. Nartsisside puhul on juba täitsa keeruline nimesid ja nägusid kokku panna. Tundub, et nii mõneski pakis on sibulad segamini olnud. Näiteks ‘Ice King’ on mul varem hoopis teise õiega pildile jäänud ja ‘Orangery’ hulgas on ka mingi teise sordi sibul.
Tulpidega on pisut lihtsam. Ainus, mis mind häirib, on see, et järjekordselt olen Juhani juurest saanud sibulad, mis vist ei ole päris need, mida ma ootasin. ‘Blushing Apeldoorn’ peaks siiski heledam olema. Praegu jääb kaugemalt vaadates mulje, et tegemist on täiesti tavaliste punaste tulpidega. Kurb, aga Juhani Puukoolist vist ei tasu enam lillesibulaid osta. Vähemalt mitte enne, kui nad oma koostööpartnerit vahetavad, sest praegune tundub üks paras puterdis olema.
Ka mõned muud õied jäid pildile:
Täna oli siis lõpuks see päev, kui mina ka selle turkestani tulbi õitsemise ära nägin. Siiani oli kogu aeg nii, et kui koju jõudsin, olid õied juba kinni. Tõesti huvitav tulp! Eelmisel aastal oli meie üheks varasemaks lemmik tulbiks ‘Compostella’, mis kasvab meil puuriitade juures ja paistab toaaknasse nagu lõke. Kohe selle kõrval kasvab Urmia tulp. Tänaseks hommikuks olid mõlemad juba oma õied avanud.
Peale selle oli uusi nartsissi õisi avanenud.
Tänane ilm oli küll tuuline, aga kuiv ja suhteliselt soe. Päike paistis läbi mingi vine. Üritasin seda ilma ära kasutada ja rohisin iiriste vahelt umbrohud välja. Jah muidugi, kõik need kannikeselised on ilusad, aga mulle tõesti ei sobi see, et nad terve peenra juba enda alla võtavad. Sama lugu on karikakraga. Tuleb süda kõvaks teha ja näpud tööle panna. Iiriste peenar on nii suureks kasvanud, et servad said küll korda, aga keskmine osa tahab veel kõvasti hoolt ja vaeva saada. Selle kallale lihtsalt ei viitsinud minna. Selle asemel võtsin hoopis kõige uuema päevaliiliate ja nartsisside peenra ette. Leidsin sealt väikese sisalikulise, kes ei liigutanud oimugi, et ma teda sabast tõstsin ja kivi peale panin. Arvasin, et ta on niikuinii surnud ja küll ma pärast pilti teen. Kui mul töö tehtud, siis polnud sisalikku enam kusagil. Ma ei teagi, kas ta soojenes üles ja jooksis ise ära või puhus tuul ta lihtsalt minema. Jäigi nii, et ainult konn sai pildi peale.
Kägu kukkus vist küll terve päeva. Part oli ka tiigi peal ujumas. Meie tiik tundub nüüd päris suur. Jaan on viimase nädal aega seal kõvasti vaeva näinud ja kõrvalt võsa maha võtnud. Isegi tiigist seest koukis pajud välja.
Varem oli meil aias suvaliste kohtade peal erinevaid priimulaid ja nurmenukke. Kuna need kippusid planeeritud peenardele ette jääma, kuid päriselt ära kaotada neid ei tahaks, siis kogusin ebaküdoonia alla erinevat tooni lilled kokku. Päris huvitav peenar on juba koos. Täna aga avastasin, et meil on aias veel üks lillakat tooni priimula. Tuleb see ka ümber asustada.