Eile õhtul märkasin läbi akna, et puuokstele oli sadanud mõnus paks lumi. Kohe oli selge, et kui hommik on sama kena, siis tuleb minna metsa jalutama. Mul vedas, sest hommikul oli ilm tõesti ikka veel väga ilus: puud lumised ja päikegi piilus pilve alt. Polnud pikalt mõelda, riided selga, fotokas kaasa ja õue!
Sain vaevalt majade vahelt teele keerata, kui juba märkasin, et olin kaamerale õige objektiivi ette keeranud. Tee peal olid kitsed! Metsa vahel nägin igasugu jälgi: väikestest päris suurteni. Põder oli otse üle tee kõndinud ja korraks seisatanud.
Otsustasin veel teed mööda edasi jalutada. Lootsin, et Põlvamaa metsad on veel lumisemad. Jõudsin Mihklimäele ja sealt edasi Ahja jõe äärde.