Nõlva

Kunagi ammu-ammu käisin ma Berliinis IFA messil. Arvan, et aasta võis olla 2000 või 2001. Mulle jäi sellest väga ere mulje ning kui nüüd selgus, et mu reisiplaan viib mind Berliini sellel õhtul, kui selleaastane IFA lõpeb, tegin kõik endast olenevad, et päev varem kohale jõuda. Kuna ootused olid väga kõrged, siis seekord loomulikult nii ägedat muljet ei jäänud, aga tõenäoliselt on see mu oma viga.

Mis ma seal siis nägin? Alustasin muidugi My Media osast, sest seal pidi olema nii pildindus, fotondus, audio, video, muusika, arvutid kui ka muu sarnane. Fotondusest midagi väga erilist silma ei jäänud. Muidugi olid kõigil tootjatel suured torud lagedale toodud, aga mis neist ikka vaimustuda, kui rahakott neile niikuinii peale ei hakka. Midagi erilist suuremad fotokraamitootjad välja pannud ei olnudki. Ainult Sony stendil nägin erinevaid kaameraid, mis huvi tekitasid. Ise näppu külge ei pannud, aga nägin, et tehti ülikiireid võtteid. Lasti pallidel alla kukkuda ja selle ajaga jõudis kaamera päris mitu kaadrit püüda.

Kõik kohad olid täis 3D printereid ja ka 3D skännerid olid olemas. Kõikvõimalikest juhtmeabadest kõlaritest ma ei hakka üldse rääkimagi. 4K telerid on vist ka juba kõigil tootjatel olemas, Isegi ühte 8K telerit nägin. Sonyl on esimene 4K nutitelefon valmis.

Mul oli kindel plaan messil tutvuda Wacomi graafikatahvlitega. Teadsin, et Wacom on seal esindatud ja hoidsin omast arust silmad lahti küll, aga lõpuks leidsin nad üles ainult tänu sellele, et vaatasin väga täpselt nende stendinumbri järgi ja otsisin seda. Hämmastav, olin suutnud sealt kolm korda mööda kõndida, sest ma ei näinud kusagil nime Wacom. Igal pool oli kirjas ainult Bamboo. No igatahes sain ma nüüd proovida, kuidas oleks pliiatsi ja tahvliga hakkama saada. Ei saanud eriti hästi hakkama. Pliiats töötas mingitel juhtudel nagu pliiats ja mingitel juhtudel nagu hiir. Kuidagi õnnestus mul kogu aeg menüüde peale sattuda ja seepärast muutus pliiats ka pidevalt hiireks ning valis midagi menüüst. Õudne! Minu jaoks igatahes väga harjumatu. Ma pole veel selleks valmis. Ük noormees näitas mulle ka nende mingit toodet, kus on pliiats ja sensor ning seda saab ühendada tahvelarvutiga. Kirjutad või joonistad pliiatsiga paberi peale ja nupule vajutusega salvestatakse kirjutatu tahvelarvutisse. Sensor on pealegi aja- ja survetundlik ehk pärast saab arvutis vajadusel oa jälle maha kustutada ning edasi töödelda.

Messil oli näiteks veel näha külmkapp, millel on kaamera, mis teeb sinu külmkapi sisust pilte. Neid saad pärast poes vaadata, et midagi olulist meelest ei läheks. Kohvimasinaid olid ka kõik kohad täis, aga neid ma vaatamas ei käinud. Huvitav teema oli veel induktsioonpliidiplaat, mis on ühenduses äppiga, millest saad näiteks retsepti välja valida ja pliit muudab vajalikul hetkel temperatuuri.

Pilte tegin väga vähe:

Septembri alguses pidin tööasjus Poolas käima. Linnas, kus ma veel kunagi ei olnud jalutanud – Bialystokis. Poolas on ikka imeliselt ilusad linnad. Alguses käisime jalutasime Branicki lossi aias:

Meie hotelli juurest lossini oli põhimõtteliselt vaja ainult üle tänava minna. Pärast lossi juures käimist jalutasime veel mõõda jalakäijate tänavat ning kui see ära lõppes, siis ikka edasi kuni roomakatoliku kirikuni välja.

Eile oli taas üks Unustatud mõisate päev. Tahtsime end veidi tuulutada ja võtsime suuna Räpinale. Seal oli Teeliste kirikute raames avatud ka kirik, seepärast astusime kõigepealt sinna sisse. Tegemist on väga ilusa kirikuga. Eriti hästi meeldis meile laekonstruktsioon.

Pärast kirikus jalutamist läksime edasi Räpina mõisasse ehk Sillapää lossi. Seal asub praegu muusikakool ja mõned ruumid on eraldatud muuseumile. Liitusime seal mingi grupiga, kellele giid parasjagu ekskursiooni tegi. Onu rääkis palju ja vahepeal kippus natuke igavaks minema. Tagantjärele võib öelda, et Muuga mõis on palju uhkem, aga Räpinal on nimi lihtsalt kuulsam. Räpinas oli rahvast võrreldes Muugaga väga palju, aga näha oli tegelikult vähem. Nii nagu Muugalgi, oleme ka Räpinas pargis mitmeid kordi jalutamas käinud ja seepärast seekord ei viitsinud.

Pärast lossi külastamist sõitsime hoopis korraks õigeusu kiriku juurest läbi, et ka see pildile püüda.

Muuga mõis on koht, kus oleme juba mitmeid kordi jalutamas käinud. Tegemist on Jaani esimese kooliga ja esimene kord jalutasime seal koos ühel külmal novembripäeval 2011. aastal. Teist korda käisime seal eelmise aasta juulis, sest jahtisime Vikipeedia jaoks vajalikke fotosid. Mõlemal korral saime ainult pargis jalutada. Sel aastal aga osales Muuga mõis Unustatud mõisate projektis ja meil oli kohe selga, et seekord tuleb siis mõisa ka seestpoolt vaadata.

Uksel võtsid meid vastu kolm agarat poisikest, kellelt saime pileti osta. Ma küll ei saa aru, miks kaks täiskasvanut peaks kahepeale 4 eurot maksma, aga pere käest küsitakse 3.50, aga olgu pealegi, me ei hakanud poistega vaidlema. Poisid kutsusid meile giidiks ühe tütarlapse, kes hoiatas kohe, et temast võib vahepeal raske aru saada olla, sest ta räägib kiiresti ja segaselt, aga mind see küll ei seganud. Tüdruk oli täiesti oma ülesannete kõrgusel. Oskas vastata meie küsimustele ja esitas ka ise küsimusi. Väga tore ekskursioon oli.

Ja milline mõis! Olen ise ka nö mõisakoolis käinud, aga nüüd tagasi vaadates oli minu kool ikka täiesti tavaline maja. Muuga mõis seevastu on uhke ja võimas.