Nõlva

Pildikesi elust enesest

Kivikimalase tööline

Kivikimalase tööline lendas ümber lupiini.

Iiriste aeg jätkub

Tänaseks on juba päris paljud iirised lahti.

Üha rohkem iiriseid

Iga päev on uusi iirisesorte, mis on oma õie avanud. Pildistan nad küll võimalikult kohe üles, kuid siia neid kirja panna kogu aeg ei jõua. Panen parem mõned koos.

Musträstas

Naabrite õunapuu otsas kondas musträstas ja jäi kohe mu pildile.

DSC_1281-1

Kõrkja-roolind

Käisin täna jõe ääres linde luuramas. Vahelduseks on päris huvitav ka jalgupidi vees sulistada. Üks pisike tegelane tundis ennast seal üsna koduselt. No ja miks ta ei peaks? Kõrkja-roolind sobis sellisesse kooslusesse ju ideaalselt.

DSC_1189-Edit-1

Kõrkja-roolind

Iirised

Iirised on minu meelest imelised lilled. Nende õiteehitus on nii omapärane ja mitmekesine, et neid võikski vaatama jääda. Iga päevaga avaneb uusi madalakasvuliste iiriste õisi.

Täna aias

Sebisin täna jälle iiriste peenras ja üritasin sealt umbrohtu eemaldada, aga kuna vihma pole olnud, siis on maa nii kõva, et see on suhteliselt raske tegevus. Juba kolmas iiris on õitsema hakanud – küll nad on sel aastal ikka varased!

Mõned hilisemad tulbid näitavad alles praegu oma täit ilu. Mõneti on mul neist kahju, sest varasemad tulbid saavad alati palju rohkem tähelepanu. Praegu aga on teised õied juba huvitavamad. Proovin end siiski niipalju distsiplineerida, et nad vähemalt pildile saaks ja nö kataloogis olemas oleks.

Olukorrast aias

Eelmisel reedel ehk siis 6. mail sai esimest korda muru niidetud. Nädal hiljem ei tundunud muru ka üldsegi pikk, aga piisavalt palju niidet jäi maha. Vihma pole juba ammu tulnud ja maa on kohati täitsa betooniks kivistunud. Ei jõua piisavalt palju kobestamas käia.

Kevad on olnud soe ja loodus on arenenud väga kiiresti. Nartsissid ja tulbid on teinud korraliku õitsemisralli. Piibelehed õitsevad. Hämmastav on see, et kohe varsti avab esimene iiris oma õie.

Tundub, et kõik hostad on kasvama hakanud. Mõned on küll veel nii pisikesed, et võivad vabalt märkamata jääda.

Võsas on laulu ja sebimist

Pühapäeval tõstsime kuuse alla nõlva peale aiapingi, sest selle koha pealt on hea võsa vahtida. Võsas aga on pidevalt sebimist. Isegi ööbik on sinna laulma kolinud. Pildile teda siiski ei saanud. Ööbiku asemel olid nõus poseerima väike-põõsalind ja metsvint.

Mood-Performance-Tants Chapter 18

7. mail Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis

Valge:

“Experimental collection about silent, pure and sensitive state” – Morta Nakaite (Leedu)

“Succulent” – Karin Kreek

“Illusion (of adulthood)” – Cathreen Selgis

Must:

“MUST JOON” – Krete Beljaev, Manni Aia & Kätrin Beljaev

“Oma mõtete vang” – Laura Viia

Puu

“Kaasiku taga kuusikus” – Liisbet Saue

“MMinimalism” – Elise Kruusel & Lisette-Maria Puhalainen

Vesi:

“Element M” -Diana Kivits

“Girls from the reef” – Elina Heilanen (Soome)

Noorus:

“I love you ‘till death” – TKK Tektsiiliosakond

“God save the punks” – Liucija Kvasyte (Leedu)

SaveSave

Andmebaaside kasutamine Pythoniga

Mul on siiralt hea meel, et järjekordne Pythoni kursus on jälle lõpule jõudnud. Seekord oli see ootamatult kerge! Teiste kursuste koduste ülesannetega olen ikka maadelnud ja vahel isegi mitu õhtut mõelnud, aga seekord oli kõik kuidagi imelihtne. Ei teagi nüüd, kas asi on selles, et Python hakkab tuttavaks saama või on SQL nii lihtlabane asi? (No kuhu see 0,9% siis jäi?!)

Screenshot at May 05 22-17-55

Save

Save

Jalutuskäik

Võtsin täna õhtul kaamera ja läksin jalutama. Õigem olek vist küll öelda, et läksin lonkima, sest just seda ma tegin. Peaaegu kahe tunniga peaaegu kuus kilomeetrit ei anna kuidagi mingit muud mõõtu välja.

Mets oli kisakõrisid täis. No olgu, tegelikult ma ju neid vaatama ja kuulama läksingi.

Kevadised konnad

Meie abajas on hetkel tõeline konnatiik. Lisaks konnakudule on seal ka korralik hulk mõnusalt päikeses peesitajaid ning ka neid, kes üritavad veel endale kaaslast leida. Hääli kostab igasuguseid.

Uued õied

Suutsin neljapäeval mingi viiruse hankida ja veetsin terve reede voodis pikali. Tegelikult isegi mitte reede, vaid lausa neljapäeva õhtust laupäeva hommikuni.

Tänane ilm on imeliselt soe ja käisin juba hommikul vaatamas, kuidas mu haigusest vaevatud keha sellesse suhtub. Väga mõnus oli! Loomulikult oli mul fotokaamera kaasas ja praegused õied said jäädvustatud.

Nartsissid alustavad

Vahepeal on mitu päeva vihma sadanud. Ei, mul ei ole üldiselt vihma vastu midagi, saabki kõik puhtaks. Natuke muidugi oli kahju ka, sest õues peale rohelise midagi muud huvitavat ei olnud. Täna õhtupoolikul paistab jälle päike ja nartsisside esimesed õied on ka lahti läinud. Mõned varased tulbid on ka juba täitsa värvilised. Tulp ‘Giuseppe Verdi’ näiteks on meil täitsa esimest aastat.

Kevadised sõbrad

Kui ma harakat näen, tuleb mul alati Hunt Kriimsilm meelde:

Meie iga-aastane naaber on tagasi. Kui me siia kolisime, siis tõstis üks kanepilind meie peale kõvasti häält. Ju ta arvas, et oleme tema territooriumile sisse tunginud. Eks ta õige oli. Nüüd aga saame enamasti ilusti kõrvuti hakkama.

Tegin väikese tiiru jõe äärde ka. Lahe peal ujus veel üks sõber. Kahjuks hakkas ta mind küll õige pea kartma ja väga ilusat pilti temast ei saanud.

 

Valged kirgaslilled

Sinised kirgaslilled hakkasid juba mõned päevad tagasi õitsema, kuid valged jätsid endale veel aega. Nüüd aga on ka valged oma õied avanud.

Öö jõe ääres

Oli aeg magama minna, aga tabelid virmalised.ee leheküljel olid ilusad ja ma pidin ikka veel korraks õue jooksma, et kontrollida, kas tõesti on pilvine või on midagi rohelist võimalik siiski näha. Põhja suund oli pilves. Aga… jõe ääres oli super kontsert. Ei, ma ikka veel ei armasta konni, aga ma armastan seda muusikat, mida nad teevad. See on lausa teraapiline. Kuu piilus ka pilvede vahelt ja selle valgus peegeldas jõe pealt tagasi. Jõgi on praegu mõnusalt kõrge veetasemega. Kõik kokku oli lihtsalt müstika!

Kirgaslill

Eelmisel aastal sain õelt kirgaslille sibulad. Kui sügisel iiristele uue peenra kaevasin, siis suskasin kirgaslilled ka peenra keskele. Nüüd on sinised lahti läinud. Valgeid peab veel pisut ootama.

Kevadine ärkaja

Olin parasjagu aias, kui märkasin, et Juss üritab käpaga midagi lüüa ja seejärel raputab käppa nagu oleks selle ära määrinud. Veidi hiljem vaatasin järele – ta oli konna leidnud. Lonni alles ärkas. Veel veidi hiljem oli ta pea püsti tõstnud. Ja siis umbes sama palju hiljem end uuesti mulla sisse magama tagurdanud.

Vaatamata sellele, et viimasel ajal on siin konnapilte, ei pea ma konni kuigi ilusateks. Seepärast mõned lillepildid ka, et viimane mälestus ikka kenam jääks.

Page 12 of 34

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén