Kui ma harakat näen, tuleb mul alati Hunt Kriimsilm meelde:

Meie iga-aastane naaber on tagasi. Kui me siia kolisime, siis tõstis üks kanepilind meie peale kõvasti häält. Ju ta arvas, et oleme tema territooriumile sisse tunginud. Eks ta õige oli. Nüüd aga saame enamasti ilusti kõrvuti hakkama.

Tegin väikese tiiru jõe äärde ka. Lahe peal ujus veel üks sõber. Kahjuks hakkas ta mind küll õige pea kartma ja väga ilusat pilti temast ei saanud.