Väike tore tööriist värvipaletti valikuks on Pictaculous. Laadid oma foto sinna üles ja saad vastuseks valiku värvipalette.
ColorZilla on Firefoxi või Chrome’i lisa, millega saab näiteks kodulehtede DOM-i värvipaletti vaadata.
Infograafikute tegemiseks tundub ka päris vahva lahendus olemas olevat. See on siin.
Imetlen ikka aeg-ajalt teiste tehtud tähistaeva pilte. Täna jäi FB-s ühe sellise pildi all silma vestlus piltide tegemise teemal. Ma ei olnud siiani viitsinud väga uurida ja kohe praegu ka sellega tegelema ei saa hakata, sest väljas on torm ja tähti pole kusagilt võtta, aga kunagi tulevikus tahaks selle ära proovida. Soovitati teha 30-sekundilisi kaadreid nii umbes 20 tükki ja siis kokku panna. Silma jäi selline abimeees nagu “DeepSkyStacker“. Lähemal uurimisel selgus, et see programm on Windowsi jaoks. Macil peaks sama töö ära tegema “Regim“.
Minu selle nädala uus meelelahutus on Mouseflow. See on teenus, mis salvestab veebilehe külastajate liikumise lehel ja seda videona. Tegin hiljuti töö jaoks ühe kodulehe ning kuigi see ei ole ikka veel lõplikult valmis, on päris põnev jälgida, kuidas inimesed selle lehe üles leiavad ja kuidas seal ringi liiguvad. Mouseflow juures on tore see, et kuigi tasulise teenusena pakutakse märksa enam, siis isegi tasuta saab iga kuu 100 salvestust.
Täna hommikul sai auto pealt lund maha pühkida!
Eile õhtul räägiti uudistes sellest, et Tallinn-Narva maanteel on lumi ja kusagil Harjumaal oli ka lumi maas. Meil ei ole siiani veel midagi olnud. Täna hommikul ei olnud isegi mitte kogu maa hallaga kaetud, kuid aiaservades midagi leidus. On olnud hämmastavalt soe ja pikk sügis. Siiani on ainult mõned korrad hall maas olnud ja enamasti on päeval lausa 4-5 kraadi sooja olnud.
Jalutasin kaameraga õue ilma, et oleks erilist lootust olnud virmalisi näha. Põhjapoolne taevas oli juba enne täiesti pilves. Aga ei saa ju proovimata loobuda. Vahtisin tükk aega põhja poole, aga seal oli väga pime ja silmad ei tahtnud kuidagi harjuda. Igavledes keerutasin end kohapeal ja järsku keerasin kaamera kiiresti lõunasse. Just, seal nad olidki! …
…Või siiski mitte. See oli tegelikult mingi pilvedel peegelduv valgus, mis tuli maast. Kahju!
Teisipäeval käisime Elektriteatris vaatamas filmi “Moest väljas”.
Filmi tutvustuses öeldakse nii:
Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid.
Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi. Film on üles võetud aastatel 2009 – 2014.
Olen nüüd juba pea aasta aega Maci kasutaja, aga andunud fänni pole minust siiani saanud. Möllasin täna tükk-tükk aega sellega, et saaks ID-kaardiga dokumente allkirjastada ja kogu aeg oli mingi häda. Viimaks selgus, et ID-kaardi tarkvara tuleb pärast operatsioonisüsteemi uuendamist uuesti installida. Einomuidugi pidin ma ise selle peale tulema! Mul polnud enam meeleski, et ma vahepeal El Capitanile üle läksin. Ma ei suuda niisamagi meeles pidada, millise brauseriga ma ID-kaarti kasutama pean. Jah, praegu ma tean, et Mozilla on eelistatud brauser, aga nädalapärast ei pruugi see mul enam meeles olla. Ei ole minul seda Maci intuitsiooni.
Täna käisime Tallinnas. Käigu põhieesmärk oli ühte autot vaadata, aga pärast seda ei saanud ju ka kohe otse koju tulla. Esimene vahepeatus oli Karnaluks. Ma küll olen sellest kohast kuulnud, aga minu ettekujutus sellest oli ikka täiesti mõõda. Ma isegi ei oska seda kohta kommenteerida – tundsin end nagu laps kommipoes. Selle vahega, et ma saan hästi aru, et kõike ei ole vaja ega mõtetki kohe ära osta. Valikut oli seal igatahes kõvasti ja silmade eest võttis kohe kirjuks. Kogu selle kraami, mida Jaanil vaja läks, leidsime üles. Enamus kraamist jäi nägemata, sest seda oli lihtsalt liiga palju ja me isegi ei üritanud kõiki nurki läbi uurida. Usun, et läheme sinna veel.
Teine peatus oli Hansaplant. Eelmisel aastal saime sealt ilusaid lillesibulaid normaalsete hindadega ja kevadel tundus, et sordid läksid oodatutega ka enam-vähem kokku. Sel sügisel on mul mingi imelik aiandus-depression olnud. Kui eelmisel pühapäeval suur liiliate ja tulpide peenar korda sai tehtud, oli tunne küll hea, aga juba järgmisel õhtul ei suutnud ma seda tunnet enda sees enam üles leida ega uuesti aeda möllama minna. Seepärast ei olnud me ka siiani sel sügisel Hansaplanti jõudnud, kuigi mul see plaan juba suvel valmis oli. Olin nimelt otsustanud, et sel aastal ma Juhani juurest lillesibulaid ei osta, sest nende tarnijal on väga paljudes pakkides valest sordist sibulad. Nüüd olime niikuinii Tallinnas ja seepärast käisime Hansaplantis ikkagi ära. Mõned sibulad tulid kaasa ka. Ma tahaks nüüd näha, kes need maha istutab.
Täna oli nii:
Täna hommikul tuli esimest korda sellel sügisel auto aknaklaasi kraapida.
Puhastasin 1,5 liitrise poti alõtšasid täis. Riivisin apelisinil koore maha. Puhastasin ja tükeldasin apelsini alõtsade hulka ning keetsin tasasel tulel umbes 10 minutit nii, et viljad pehmeks said. Seejärel surusin need läbi sõelda ning panin uuesti potiga pliidile keema. Lisasin 370 grammi moosisuhkrut ja riivitud apelsinikoore. Keetsin umbes 10 minutit ja valasin olluse purkidesse.
Jällegi tööasjus sai sel nädalal käidud Lõuna-Saksamaal Bad Tölzis. Oli väga huvitav väike linnake. Hotellil oli ametlikult kolm tärni, aga mulje oli pigem väga kodune. Hotelli aknast paistis kohe mingi kirik, mille taga paistsid veekeskuse liutorud.
Pärast seda kui töö asjad aetud, oli natuke aega, et linnas ringi jalutada.
Tahtsime muidugi ka sinna mäe otsa jõuda, mida alt näinud olime. Päris karm jalutuskäik oli. Tuleb muidugi meeles pidada, et me ei olnud 26-kraadiseks soojuseks valmis ning olime pisut paksult riides. Aga see, mida me seal mäe otsas nägime, oli kogu seda higistamist väärt.
Läksin küll tegelikult virmalisi pildistama, kuid neid oli suhteliselt vähe näha. Samas tõusis metsa kohalt vahva pilv. Ja nii saigi sellest minu esimene time-laps. Küll ilma helita, kuid ikkagi, minu esimene vasikas:
Täna hommikul tahtsime jälle kuud pildistada ja leidsime, et kella viie paiku peaks kuu olema Võnnus kiriku kohal. Kõrgust muidugi ei osanud arvestada ja nii juhtuski, et mingit super-kuu pilti me ei saanud. Saime hoopis midagi sellist:
Pärast läksime Lääniste mäele ja plaanisime tõusvat päikest pildistada, aga jälle läks teisiti. Või noh, seekord ei jäänud päikesetõus ka pildistamata, aga esimese hooga sai kogu meie tähelepanu endale hoopis Veenus.
Seisime seal mäe otsas tükk aega. Pärast saime päikese ja udu ka pildile. Kuud rohkem pildile ei saanud, sest taevaserv oli juba pilves. Vaatamata varasele hommikutunnile sõitsid meist isegi mõned autod mööda. Kui koju sõitma hakkasime, oli üks autotäis noori sealsamas mäe peal oma kraami lahti pakkinud ja vaatles linde. Igal ühel oma hullus.
Eelmisel nädalavahetusel käis Jaan Tartu Ülikooli amatöörastronoomia algkursusel. Tema kirjelduse põhjal sain aru, et sada protsenti rahule ta sellega ei jäänud. Kõige rohkem puudust tundis ta konkreetsusest. Teine päev oli pisut parem ja ta sai mõningatele oma küsimustele vastused. Lisaks teoreetilisele osale tehti kursusel ka pilte kuust ja päikesest.
Pärast seda üritasime koduste vahenditega kuud pildistada. Panime oma fotokale pika toru (Tamron 70-300) ja telekonverteri ette ja asusime asja kallale. Mõned pildid tegime alles sel nädalavahetusel:
Viimased õhtud on olnud tõeliselt kaunid. Kuu valgustab maad, jõe kohal on udu ja eile oli ka virmaliste kuma näha.
Kolm kõige olulisemat ja taime arenguks ning kasvuks vajalikku keemilist elementi on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lämmastik soodustab taimede kasvu. Fosfor on vajalik õite ja viljade arenguks, tugeva juurtesüsteemi loomisesks ja mugulate küpsemiseks. Kaalium soodustab uute lehepungade teket ja võtab osa taeime vee ja toitainete transpordist.
Tuleb meeles pidada, et lämmastikusisaldusega väetisi kasutatakse ainult kevadel, kui taimed suudavad seda omastada ja see on vajalik kasvuprotsessile. Sügisel kasutatakse fosfori- ja kaaliumiväetisi.
TM Kodu & Ehitus September 2014
Imeline õhtu!
Siin see ongi – “Lonely heart”
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén