Rubriik: NS Page 1 of 2

Meie kodu lähedal on jõe ääres sild, kust olen viimasel ajal ikka jõele vaatamas käinud. Nüüd aga on jões veetase niipalju tõusnud, et sillale kuiva jalaga enam ei pääse.

6. detsember 2017

6. jaanuar 2018

Ma pole sel aastal eriti virmalistele pihta saanud. Ka seekord ei ole midagi vaimustavat näidata, aga fakt on tõestatud: mingi roheline udu taevas oli:

No see oli nüüd raudselt vähemalt milline loojang (kui mitte mitmemilline)!

1. september 2017

Me pole ise küll eriti suured jaanipäeva pidajad, kuid õnneks on meil naabrid, kelle jaanituld nautis isegi Juss.

Eile pärast tööd üritasin kodus veel natuke lillepeenart kaevata, aga tohutu pilv tegi kogu maailma pimedaks ja sääsed korraldasid ka mulle kallaletungi ning ma kolisin tuppa ära.

Varsti märkasin, et õues on imeilus, sest päike oli veel enne loojumist välja tulnud ja kuldas kogu aia üle. Toas laua taga istudes ei näinud ma esialgu päris hästi kõike seda ilu, aga kui Jaan saunavihad akna eest tuppa tõi, siis võisin segamatult õue vahtida. Juss võiks akna pealt oma käpajäljed ka veel kokku korjata, siis oleks eriti tore, aga noh, see on tema “käpakunst”.

Kui väljas oli juba peaaegu pime, märkasin punakat kuusirpi otse üle jõe puude taha vajumas. Kui sellist vaadet pakutakse nii, et ole ainult mees naine ja mine too see foto terrassilt ära, siis ei saa seda ju tegemata jätta. Käisin terassil pilte tegemas nii telekonverteriga kui ka ilma. Vaade oli lihtsalt lummav.

Seejärel avastasin, et Facebooki virmalisteseltskond on juba kuuendat õhtut järjest elevil ning kuigi oli juba aega magama minna, otsustasin ka veel korraks jalad selga võtta ja jõe ääres ära käia. Esimesena nägin paksu udu ning arvasin juba, et ega seal midagi rohkemat olegi. Tegin mõned pildid ja seal oli roheline kaar täitsa olemas. Selline madal ja natuke igav. Klõpsisin nii ja teisiti pilti teha, vahepeal Suurest Vankrist ja vahepeal Linnuteest ja sekka virmalistest ka. Natuke igav oli ja mõtlesin, et peaks ikka tuppa ära minema, sest järgmisel päeval on vaja ju jälle tööle minna, aga jäin veel natuke viivitama sinna. Ja siis see algas! Vaatemäng oli vägev!

Värisevate kätega otsisin kaamerast kohta, kust sai seda intervallvõtte peale panna. Samal ajal tegin kiireid arvutusi, kui suur intervall peaks olema ja mitu võtet ma teha lasen. Järgmise päeva tööpäev vasardas ikka kuklas. Sain kaamera tööle ja jooksin ise korra tuppa, et Jaanile ka teada anda, sest telefoni mul kaasas ei olnud. Pärast lihtsalt seisin kaamera kõrval ja nautisin, nautisin, nautisin. Palja silmaga oli näha nii virmaliste veiklemine kui ka sambad. Imeline!

Ja kõige lõpuks kohtusin aias siiliga.

Miskipärast on üldlevinud kalapäev neljapäeviti, aga meil oli see seekord hoopis kolmapäeval.

Eile õhtul oli äike. Kuna meil oli sellega seoses ka elekter ära, siis nautisime kogu perega terrassil vaadet. Kahjuks väga palju välku näha ei olnud. Oli pigem kuma. Ilus oli sellegipoolest.

Eile õhtul tekkis jõe kohale imeline udu. Pidin seda lähemalt vaatama minema:

21.05.2015

Eile käisime vastrenoveeritud Tartu Pauluse kirikus kontserdil. Esinejaks oli tšellokvartett C-Jam. C-Jami kohta võiks öelda, et nad on väga ägedad pillimehed ja meeldisid meile väga. Jutumehi neist siiski pole. Lugude vahele räägitud jutud olid kuidagi konarlikud. See ei seganud muidugi muusikanautimist.

Olen Pauluse kirikus vist ainult ühe korra varem käinud. Tegemist oli ühe laulatusega, mille osapooled on tänaseks päevaks lahku läinud. Kurb. Samas näitab see minu jaoks ikkagi seda, et kiriklik laulatus on ainult show ega anna mingit garantiid, et abielu püsima jääb. Ma ei saa päris täpselt aru, miks need inimesed, kes muidu ei ole usklikud, siiski kiriklikku laulatust soovivad. Kas see on mingi ilusama elu unistus? Kõik see ilusam peaks tulema inimese enda seest – väline tuhmub liiga kiiresti.

Kiriku renoveerimine ei olnud veel päriselt lõpetatud. Põgusal vaatlusel tundus, et on korralikku tööd tehtud. Tõesti oli ilus vaadata.

Mõni aeg tagasi jäi mul kriipima Tamroni 90mm makroobjektiiv ja eile tõin selle koju kaasa. Esimesed katsetused olid sellised:

Jaani savitöö

Klaaspärlitega sõrmus

Juss 14. nov 2014

Appi! Täna avastasin, et Google töötleb täiesti omapäi mu fotosid. Ma ei ole teda palunud. Igatahes leidsin, et minu Ahja jõe kanuumatkal tehtud pildiga on nii tehtud:

Minu versioon pildist oli selline:

https://allforcoffee.eu/2014/08/kanuumatk-ahja-joel/

Toimus järjekordne ettevõtlusnädal, mis läks sujuvalt üle täiskasvanud õppija nädalaks. Ma ei saanudki lõpuks aru, kumba nädala raames, aga me käisime kahel koolitusel.

Reedel toimus Tartu Kutsehariduskeskuses koolitus: “Millise programmiga alustada reklaammaterjalide kujundamist”, kus tutvustati peamiselt Adobe programme. Saime natuke näppida Adobe Photoshop’i ja Adobe Illustrator’it.

Laupäeval käisime Rahvaülikooli koolitusel “Pildistamisest fotograafiani”. Vot see oli küll väga mõnus ja mõtlemapanev paar tundi. Räägiti peamiselt valgusest ja natuke ka kompositsioonist.

Kui pärast mõningast pausi kohtud tänaval vana tuttavaga ja märkad, et tal on silmanurkades kortsud ja ta on silmnähtavalt vananenud, siis mis järelduse sellest tegema peaks? Küll on hea, et iseennast pidevalt peeglist ei näe?

Jaanilaupäeval oli ilusat päikest, aga iga natukese aja tagant ka korralik sadu ning vahele loomulikult imelised vikerkaared.

Juba üle-eelmisel nädalal kaevas Jaan akna alla maasse korraliku roika, mille külge riputas lindude söögimaja. Eelmisel aastal oli meie restoran lindude hulgas väga populaarne. Sel aastal pole siiani talve veel olnud ja pole olnud põhjust linde toita. Täna läks mul aga süda härdaks ja ma täitsin maja esimest korda ära. Kaua ma ikka vaatan, kuidas linnud akna peale koputamas käivad. Eks vaatame, kui hull see lugu seal olema hakkab. Esimesed külalised igatahes käisid uues kohvikus ära. Isegi üks rähn oli kohal, aga teda ma veel pildile ei saanud.