Cherrys müüdi kanuumatka vouchereid ja mul läks täiesti meelest, et mu käel midagi viga on ja seda ehk veel hoidma peaks. Enne kui Jaan mulle seda meelde tuletas, olid voucherid juba ostetud. Mis tehtud, see tehtud. Nüüd tuli kanuutama minna. Meil oli matk laupäevaks kokku lepitud. Kohtumispaigaks oli Koorvere bussipeatus. Samal ajal startisid sealt lausa mitme matkakorraldaja matkad. Kuna olime õpetussõnade kuulamise ajaks jõekaldale kõige lähemale astunud, hüppasime ka esimestena kanuusse ja kimasime esimese paatkonnana minema. Meile jõuti vaid ühes kohas järele. Umbes 200 meetrit algusest oli jões nii palju mahalangenud puid, et ei ülevalt ega alt ei olnud neist võimalik mööduda ja olime sunnitud kanuu kaldale tõmbama. Vähemalt suutsime kiirelt otsustada: kanuu kaldale, mööda kallast teisele poole ummistust ja kohe uuesti vette. Rohkem me teisi paatkondi ei kohanud. Raudteesilla all oli matkakorraldaja ise vees juhendamas, et kärestikust ikka ilusti läbi saaks. Üldiselt võiks öelda, et võrreldes Pärnu jõega on Ahja peal palju rohkem võimlemist. Maha langenud puid oli päris palju ja mõne alt läbipääsemiseks tuli lausa kohta otsida. Kokkuvõttes oli väga mõnus päev, kuigi päris alguses ei tahtnud koostöö 100% laabuda.