Raamat “Start With Why. How great leaders inspire everyone to take action”, mille autoriks on Simon Sinek, oli mu lugemisjärjekorras päris pikalt. Kui märkasin, et ühes FB grupis väga paljud just seda raamatut oma eelmise aasta parimaks lugemiseks nimetasid, otsustasin härjal sarvist haarata.
Äris ei ole oluline, mida sa teed, vaid hoopis miks sa seda teed.
Ma ei ole tavaliselt mingeid uusaastalubadusi andnud, kuid seekord mõtlesin, et üritan iga päev natuke lugeda. No umbes nii kümne lehekülje jagu. See pole muidugi piirang, pigem selline suunaviit.
Esimene raamat oli mul juba aknalaual ootamas: Seth Godin’i “This is marketing”. Nüüdseks on see raamat eestikeelsena ka juba ilmunud, aga minul on ingliskeelne variant ja lugesin seda.
Kogu raamatu võtab minu jaoks kõige paremini kokku: Most of all, marketing is change.
Eelmise aasta lõpus märkasin Facebookis uue raamatu reklaami ja see pakkus mulle huvi. Lausa nii palju, et tellisin selle endale. Tellimine käis kiiresti, mulle saadeti sõnum, kust avanevalt lingilt oli näha, et tellimus on vastu võetud ja jäi mulje, et samal lingil peaks ka tarneinfo uuenema, kuid tegelikkuses see osa küll ei toiminud. Jõudsin juba kergelt rahulolematuks muutuda kui raamat lõpuks postkasti potsatas.
Hakkasin õhinal kohe lugema. Mõned mõtted selle raamatu juurde või raamatust endast:
Jaa, muidugi ma olen nõus, et mingil alal arenemiseks tuleb sellega tegeleda.
Disain loob võimalusi, mis võivad lahendada probleeme või muuta paremaks inimeste elu ning ühiskonda, milles nad elavad.
Inimesed, kes kõige rohkem ebaõnnestuvad, proovivad ka kõige rohkem ja seepärast arenevad kiiremini.
Selle asemel, et küsida “kuidas?”, küsi “miks?”. Miks ma seda teen?
Kunst on kunstniku tunnete väljendus väljendamise pärast. Disain keskendub nende asjade tegemisele, mis lahendavad probleeme parandades teiste enesetunnet. Kunst ei ole disain.
Avasta inimlikud väärtused, mitte vajadused.
Ideed ei ole sinu lapsed. Ära armu oma ideedesse, sest niipea, kui oled ühte neist armunud, jääd sa teistest võimalustest ilma.
Just sellise pealkirjaga raamat sai mul eile loetud. Raamat rääkis veebilehtede kasutatavusest.
Mis on kõige olulisem asi, mida peaksin tegema, kui tahan olla kindel, et mu veebileht või äpp on kerge kasutada? Vastus on väga lihtne: Ära pane mind mõtlema! Kõik, mis vajab mõtlemist, võib olla inimeste jaoks eemaletõukav või hirmutav. Kui tegemist on klikitava nupuga, siis olgu see selgelt arusaadav. Elulised faktid:
Veebilehte disainides:
Kui sa ei kasuta tavasid, siis pead olema kindel, et see, millega sa tavad asendad, on nii selge ja ise-enesest mõistetav, et õppida ei ole vaja või annab nii palju lisaväärtust, et väike õppimine ei tee paha.
Mis on oluline, olgu suurem! Mis kuuluvad omavahel loogiliselt kokku, olgu visuaalselt ka sarnased.
Inimesed otsivad elementide/asjade välimusest vihjeid, kuidas neid kasutada. (Don Norman “The Design of Everyday Things”)
Pealkirjad, nummerdatud/nupukestega nimekirjad. Väga oluline: pealkiri ei tohi kusagil ‘hulpida’, vaid peab olema järgnevale tekstile lähedal. Lõigud olgu lühikesed. Olulised märksõnad paistku silma. (Ginny Redish “Letting Go of the Words”)
Caroline Jarret, Gerry Gaffney “Forms that Work: Web Forms for Usability”
Jäta ülearused sõnad välja!
Menüüd võiks koosneda vaid neljast-viiest elemendist. Kui neid on rohkem, kipuvad külastajad juba ära eksima. Kõik vähemtähtsad lingid võiks olla jaluses.
Enamik veebikasutajaid eeldavad, et lehe ülaservas vasakul on nö lehe ID, mis on oma olemuselt nupp, millel klikkimine viib esilehele. Paljude kasutajate jaoks on esmatähtis leida otsingulahter. See peab olema võimalikult lihtne ja tavapärane. Otsitakse sõna “Search”, seepärast tuleks hoiduda kasutamast sõna “find”. Kui “Search” on kasutuses otsingulahtri sildina, võiks nupul kasutada sõna “Go”, aga sinna sobib ka väike luubi märk.
Igal lehel olgu nimi (nagu igal tänavalgi)! Ja see nimi peab vastama lingile, mida klikiti.
Sakid on head! Kui kasutad sakke, siis parasjagu aktiivne sakk peaks olema teistest erinev ja lehega ühendatud (st lehe ja saki vahel ei tohiks olla eraldavat joont).
Mõtle kõigi nende punktide peale, mida esileht peab mahutama:
Tegelikult otsisin raamatut “Letting Go of the Words: Writing Web Content that Works”. Seda ma ei leidnud, aga leidsin mitmeid artikleid sarnasel teemal. Panen siia mõned asjalikumad mõtted kirja.
Lase oma lehe külastajatel “võtta ja minna”. Selleks:
Lisasoovitused:
Julgusta külastajat edasisele tegevusele; mõtle, mida sa tahaks, et külastaja sinu lehel teeks. Vasta küsimustele, mis külastajatel võiks olla. Paku külastajatele seda, mida neil on vaja. Mõtle ka sellele, kuidas külastajad su lehele jõuavad, kas nad kasutavad suure ekraaniga lauaarvutit või hoopis nutitelefoni.
Refereeritud ajakirjast DIGI november 2015. Autor Oliver Hainsalu.
Saab teha kõikvõimalikke retsepte. Näiteks, et veebisaidile tulevad positused tuleks kohe ka Facebooki ja Twitterisse
Saab siduda dlvr.it oma saidi RSS-vooga ja postitusi ajastada, et ei tekiks ülejagamist (liiga palju infot korraga)
aitab sotsiaalmeedia strateegiaid analüüsida ja hinnata. Saad vaadata, mitu korda mõnda konkreetset linki on sotsiaalmeedias jagatud.
aitab twitterit paremini kasutada. Twitteri enda tööriist.
kogub kokku veebilingid ja mõtted, mida soovid jagada ning aitab neid ajastada ja hajutada, et saaksid rohkem publikut püüda. Erakasutuseks tasuta
lihtne sotsiaalmeedia statistikamootor, mis jälgib, kuidas sinu saidil ja jagatud sisul veebis läheb.
sotsiaalmeedia haldamise tööriist, mis koondab kõik kanalid kokku ühte lihtsasse süsteemi.
arvutab algoritmide abil parima aja twitteris säutsu tegemiseks. Saadaval vaid äriklientidele ja tasulisena.
kõik-õhes-tööriist äriklientidele, et monitoorida ja hallata sotsiaalmeediat, statistikat ja SEOd. Põhiosa tasuta.
Instagrammi haldamiseks mõeldud veebipõhine tööriist. Saad luua reklaamikampaaniaid, võistlusi, hallata pilte, meeldimisi, sõnumeid, jälgimisi ja kõike muud, mida Instagram võimaldab. Tasuline (hind oleneb fännide arvust)
aitab linke jälgida.
Alguses oli päris huvitav lugeda, kuidas nii paljude meediast tuttavate ettevõtetega on tegelikult käitutud, aga lõpuks hakkas juba igav, sest kogu aeg oli sama jama, samad valed ja sama vassimine.
Ajakirjadega koos saabusid meile ka Kekkilä ja Biolani väikesed teatmikustiilis reklaamid. Ma ei taha neid alles hoida, sest meil lihtsalt ei ole sellise kraami jaoks ruumi, ga mõned mõtted otsustasin siia kirja panna:
Sammal ja muru:
Sammal vohab happelises mullas, samas muru vajab lubjarohket alusmulda. Seetõttu on oluline regulaarne muru lupjamine. Ka varjulises kasvukohas tunneb sammal ennast murust paremini. Peamine eeldus sambla levimiseks on maa tihenemine, mistõttu murutaimede juured ei saa enam küllalaselt hapnikku. Sellisel juhul tuleb mulda õhutada. Väiksetel aladel saab auke teha hanguga või kangiga, lüües umbes 10 cm sügavusi auke. Parim aeg muru õhutamiseks on kevad, aga õhutada võib ka muru kasvuperioodil. Kui muru on õhutatud ja sammal mehhaaniliselt eemaldatud, muru väetatakse. Väetisele puistatakse õhuke kiht musta mulda. Rehitsemine viib mulla murutaimede varte juurde. Mulla all aktiviseerub mikroorganismide tegevus, mille tulemusena paraneb mulla struktuur ja õhuvahetus. Selle tulemusel paraneb ka murutaimede juurestik.
Viljapuud:
Viljapuude kasvukohal peab mulla sügavus olema umbes 80 cm.
Istutamise järgselt kasta taime iga nädal, 30-40 liitrit korraga.
Õuna- ja pirnipuude õige hoolduslõikuse aega on kevad-talvel, kui pungad ei ole veel puhkenud.
Sain sünnipäevaks Henrik Fexeus’e raamatu “Kui teed nii, nagu mina tahan”. Hakkasin seda lugema suhteliselt kohe lugema, kuid vahepeal jäi lugemine kuidagi soiku. Nüüd aga otsustasin, et tuleb endas natuke distsipliini arendada ja pooleli olevad raamatud lõpuni lugeda. Eile jõudsingi selle konkreetse raamatuga lõpuni.
See raamat on mõjutamisest, isegi manipuleerimisest. Raamat on jagatud osadeks:
Raamatut lugedes meenusid tihti sarnased juhtumid elust, mida varem ei olnud nagu osanud tähelegi panna.
Kunagi lugesin ma väga palju raamatuid. 50 raamatut aastas oli täiesti normaalne. Veelgi enam, ma mitte ainult ei lugenud, vaid töötasin need raamatud läbi. Seedisin iga lauset ja meeldivamad ning minu jaoks tähendusega laused kirjutasin välja. Hiljem lugesin neid väljakirjutisi korduvalt. Ja nüüd? Miks ma nüüd suhteliselt vähe raamatuid loen? Sest väga palju aega kulub igasuguste muude asjade peale. Kas ma suudan end rohkem kokku võtta ja edaspidi jälle rohkem raamatuid lugeda? Tahaksin seda proovida ja üritan nüüd lugeda raamatuid ükshaaval, et vähem pooleli jääks.
Minu viimase aja nö öökapiraamat oli Michael Freemani “Fotograafi pilk”. Jutt oli üldiselt fotode kompositsioonist ja kujundusest. Mõnus mõtlemapanev lugemine.
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén