Raamat “Start With Why. How great leaders inspire everyone to take action”, mille autoriks on Simon Sinek, oli mu lugemisjärjekorras päris pikalt. Kui märkasin, et ühes FB grupis väga paljud just seda raamatut oma eelmise aasta parimaks lugemiseks nimetasid, otsustasin härjal sarvist haarata.
Äris ei ole oluline, mida sa teed, vaid hoopis miks sa seda teed.
Ma ei ole tavaliselt mingeid uusaastalubadusi andnud, kuid seekord mõtlesin, et üritan iga päev natuke lugeda. No umbes nii kümne lehekülje jagu. See pole muidugi piirang, pigem selline suunaviit.
Esimene raamat oli mul juba aknalaual ootamas: Seth Godin’i “This is marketing”. Nüüdseks on see raamat eestikeelsena ka juba ilmunud, aga minul on ingliskeelne variant ja lugesin seda.
Kogu raamatu võtab minu jaoks kõige paremini kokku: Most of all, marketing is change.
Üks väga vahva lehekülg asjadest parema ülevaate saamiseks on: https://answerthepublic.com
Teine tore koht on muidugi: https://trends.google.com/trends/?geo=all
Eelmise aasta lõpus märkasin Facebookis uue raamatu reklaami ja see pakkus mulle huvi. Lausa nii palju, et tellisin selle endale. Tellimine käis kiiresti, mulle saadeti sõnum, kust avanevalt lingilt oli näha, et tellimus on vastu võetud ja jäi mulje, et samal lingil peaks ka tarneinfo uuenema, kuid tegelikkuses see osa küll ei toiminud. Jõudsin juba kergelt rahulolematuks muutuda kui raamat lõpuks postkasti potsatas.
Hakkasin õhinal kohe lugema. Mõned mõtted selle raamatu juurde või raamatust endast:
Jaa, muidugi ma olen nõus, et mingil alal arenemiseks tuleb sellega tegeleda.
Disain loob võimalusi, mis võivad lahendada probleeme või muuta paremaks inimeste elu ning ühiskonda, milles nad elavad.
Inimesed, kes kõige rohkem ebaõnnestuvad, proovivad ka kõige rohkem ja seepärast arenevad kiiremini.
Selle asemel, et küsida “kuidas?”, küsi “miks?”. Miks ma seda teen?
Kunst on kunstniku tunnete väljendus väljendamise pärast. Disain keskendub nende asjade tegemisele, mis lahendavad probleeme parandades teiste enesetunnet. Kunst ei ole disain.
Avasta inimlikud väärtused, mitte vajadused.
Ideed ei ole sinu lapsed. Ära armu oma ideedesse, sest niipea, kui oled ühte neist armunud, jääd sa teistest võimalustest ilma.
Vaatasin ära järjekordse fototeemalise Coursera kursuse kõik videoloengud. Kuna ka siin on sama lugu, et ülesandeid saab teha ainult raha eest ja siis saab ka kursuse lõputunnistuse, siis jääb ka see kursus minu jaoks natuke poolikuks.
Esimesel nädalal räägiti portreedest, maastikupiltidest ja “elavatest piltidest” (tableau vivant). See osa oli kahjuks jälle väga kuiv ja halvasti esitatud. Üldse on selle kursuse videod halvasti tehtud: kuulda on väga vaevaliselt ja kui õppejõul on oma teksti lugemine sassi läinud ja ta uuesti alustab, siis ei ole seda isegi vaevutud välja lõikama.
Teisel nädalal räägiti valgusest ja sellest kuidas ümbritsevat valgust ära kasutada.
Kolmas nädal oli juba pisut põnevam. Kindlasti mängis selle juures rolli see, et õppejõududest meeldib Peter Glendinning mulle palju rohkem, sest ta vähemalt püüab jätta mulje nagu räägiks ta oma sõnadega mitte ei loe maha. Kolmandal nädalal räägiti valgustamisest ja välkudest. Mulle meeldis ka see, et näidati võimalusi, mida saab kasutada tõesti igaüks oma köögis.
Viimasel nädalal räägiti kõikvõimalikest värviprofiilidest ja monitori ning printeri kalibreerimisest. Lisaks räägiti fotode jagamisest ja autoriõigustest. Materjalide hulgas oli päris vahva link, kus on kirjas paljude keskkondade jaoks parimad mõõdud. Selgus, et ma olen oma Instagrami postitused kõik vales mõõdus teinud. Parandan end.
Nagu ma aasta alguses plaanisin, võtsingi Courseras seekord suuna hoopis fototeemalistele koolitustele. Ega neid seal palju olegi. On üks nö spetsialiseerumine, mis koosneb neljast tavakursusest ja kokkuvõtvast lõpukursusest. Kõik need on Michigan State University poolt ja õppejõududeks on Peter Glendinning ja Mark Valentine Sullivan.
Olen neid kursusi juba pikalt edasi lükanud ja nüüd alustasin sellest, mis mulle pealkirja järgi kõige huvitavam tundus. Selleks oli “Fotokompositsiooni põhimõtted ja digipiltide järeltöötlus”. Juhtumisi oli see tegelikkuses selle spetsialiseerumise kolmas kursus. Räägiti kompositisiooni seitsmest elemendist:
Seejärel räägiti visuaalsest kaalust, perspektiivist, sümmetriast ja asümmeetriast. Kolmas nädal oli pühendatud Lightroom’ile, kuid see osa pani mind tõsiselt küsima, kui palju härra õppejõud ise seda programmi tunneb. Ma ei taha öelda, et ma sellest osast grammigi midagi uut teada ei saanud, aga seda osa oleks saanud kindlasti palju efektiivsemalt ja mõjuvamalt teha. Ei ole ju mõtet lihtsalt menüüsid ette lugeda ja samal ajal ekraanil mitte midagi teha. See jättis väga nõrga mulje.
Lisaks pean tehnilise külje pealt mainima, et see kursus oli kõigist minu senistest Coursera kursustest kõige kehvem helikvaliteediga, mis kõikus ühest videost teise väga suuresti. Peale selle ei olnud sellel kursusel ilma raha andmata võimalik osaleda kodutööde tegemises ning seepärast ei saa ma ka teada, kui palju mulle sellest kursusest tegelikult külge jäi.
Elukestev õpe ehk korjan kokku tükikesi, et oma fotograafiateadmisi parandada:
Kokkuleppeliselt loetakse valgeks valguseks 5200 K. Küünlaleegi värvustemperatuur on 1500 K. Jõulude ajal, kui kaadris on ka küünlavalgus, võib sobivaks osutuda pildistada valge tasakaaluga 3000-3200 kelvinit.
Tegelikult fotograafiast ka, sest tahtsin siia kirja panna valgetasakaalu väärtused, millega taevast pildistada.
Ilma Kuu valguseta tähistaeva valgustemperatuur on 2600-3000K. Kuuvalgus on sõltuvalt faasist meie oludes 4000-4400K. Päikesevalgus 5600K. Loojangud 6500-9000K.
Et ma enam ära ei unustaks, kui näiteks virmalisi pildistama lähen.
Just sellise pealkirjaga kursus sai eile õhtul Courseras lõpetatud. Seekord räägiti muutuvatest mõõtühikutest (fluid measurements), meedia päringutest, veebilehtede disainimisest (wireframeshowcase.com), raamistikest ja eriti Bootstrapist (getbootstrap.com)
Et meelest ei läheks ja link ära ei kaoks:
Täiesti tasuta kättesaadav korralik ingliskeelne digifotograafia kursus asub siin: https://sites.google.com/site/marclevoylectures/home
Lisaks on Petapixeli lehel terve nimekiri tasuta kursusi: http://petapixel.com/2014/07/03/best-free-online-photography-courses-tutorials/
Just sellise pealkirjaga raamat sai mul eile loetud. Raamat rääkis veebilehtede kasutatavusest.
Mis on kõige olulisem asi, mida peaksin tegema, kui tahan olla kindel, et mu veebileht või äpp on kerge kasutada? Vastus on väga lihtne: Ära pane mind mõtlema! Kõik, mis vajab mõtlemist, võib olla inimeste jaoks eemaletõukav või hirmutav. Kui tegemist on klikitava nupuga, siis olgu see selgelt arusaadav. Elulised faktid:
Veebilehte disainides:
Kui sa ei kasuta tavasid, siis pead olema kindel, et see, millega sa tavad asendad, on nii selge ja ise-enesest mõistetav, et õppida ei ole vaja või annab nii palju lisaväärtust, et väike õppimine ei tee paha.
Mis on oluline, olgu suurem! Mis kuuluvad omavahel loogiliselt kokku, olgu visuaalselt ka sarnased.
Inimesed otsivad elementide/asjade välimusest vihjeid, kuidas neid kasutada. (Don Norman “The Design of Everyday Things”)
Pealkirjad, nummerdatud/nupukestega nimekirjad. Väga oluline: pealkiri ei tohi kusagil ‘hulpida’, vaid peab olema järgnevale tekstile lähedal. Lõigud olgu lühikesed. Olulised märksõnad paistku silma. (Ginny Redish “Letting Go of the Words”)
Caroline Jarret, Gerry Gaffney “Forms that Work: Web Forms for Usability”
Jäta ülearused sõnad välja!
Menüüd võiks koosneda vaid neljast-viiest elemendist. Kui neid on rohkem, kipuvad külastajad juba ära eksima. Kõik vähemtähtsad lingid võiks olla jaluses.
Enamik veebikasutajaid eeldavad, et lehe ülaservas vasakul on nö lehe ID, mis on oma olemuselt nupp, millel klikkimine viib esilehele. Paljude kasutajate jaoks on esmatähtis leida otsingulahter. See peab olema võimalikult lihtne ja tavapärane. Otsitakse sõna “Search”, seepärast tuleks hoiduda kasutamast sõna “find”. Kui “Search” on kasutuses otsingulahtri sildina, võiks nupul kasutada sõna “Go”, aga sinna sobib ka väike luubi märk.
Igal lehel olgu nimi (nagu igal tänavalgi)! Ja see nimi peab vastama lingile, mida klikiti.
Sakid on head! Kui kasutad sakke, siis parasjagu aktiivne sakk peaks olema teistest erinev ja lehega ühendatud (st lehe ja saki vahel ei tohiks olla eraldavat joont).
Mõtle kõigi nende punktide peale, mida esileht peab mahutama:
Juhuu!
Tegelikult otsisin raamatut “Letting Go of the Words: Writing Web Content that Works”. Seda ma ei leidnud, aga leidsin mitmeid artikleid sarnasel teemal. Panen siia mõned asjalikumad mõtted kirja.
Lase oma lehe külastajatel “võtta ja minna”. Selleks:
Lisasoovitused:
Julgusta külastajat edasisele tegevusele; mõtle, mida sa tahaks, et külastaja sinu lehel teeks. Vasta küsimustele, mis külastajatel võiks olla. Paku külastajatele seda, mida neil on vaja. Mõtle ka sellele, kuidas külastajad su lehele jõuavad, kas nad kasutavad suure ekraaniga lauaarvutit või hoopis nutitelefoni.
Juhuu! Lõpuks ikka tuli teade, et olen selle kursuse lõpetanud. Järelikult leidsid inimesed mu failid üles ja ka minu h1, img ja div olid olemas.
Viimasel ajal olen Courseras võtnud järjest HTML-i, CSS-i ja Javascripti kursusi. Sellesse ritta sobis ka hästi Londoni Ülikooli Dünaamilise veebidisaini alused. Kuna ma olen teistel kursustel end juba piisavalt harinud, siis ei olnud siinne ka eriti keeruline. Esmaspäeva hommikul oli viimase kodutöö tähtaeg. Mina sain selle tehtud pühapäeval ja sealt peale ootasin, millal võiks järjekordse kursuse lõppenuks lugeda ehk millal piisav arv kaasõpilasi on mu töö üle vaadanud. Täna avastasin järsku, et minu kodutöö juurde oli tekkinud märkus: Try again. Täiesti uskumatu! Vaatasin siis üle, mida kaasõpilased mul seal hinnanud ja kommenteerinud on. Keegi Diksha Singh on kommentaariks kirjutanud: Quite good! Samas on ta mulle igal pool null punkti andnud. Täielik troll! Nõuetes oli, et esitada tuli kolm faili: html, css ja js. Mul olid ilusti kõik failid olemas, tema aga märkis, et faile oli puudu. Veel oli nõuetes, et peab olema üks h1, üks img ja üks div. Mul kõik olemas, tema märkis, et on puudu! Ma ei usu, et ta pime on, pigem tahtiski käru keerata. Peale tema leidus veel keegi, kes ei suutnud mu kolme faili avastada, aga kuna sellel kellelgi pilti ei olnud, siis ma kahjuks ei tea, kes see oli.
Igatahes pakkisin ma oma failid kokku ja esitasin uuesti. Avastasin nimelt, et see kuramuse Mac oli sinna veel lisafaili pannud. Saab näha, kas järgmised hindajad näevad, et seal on kõik failid olemas.
Juhuu!
Eks need asjad, mis on tuttavamad, jäävad ikka paremini silma. Täna näiteks märkasin joonist, kus on paljud tüpograafiaga seotud terminid ühte kohta välja toodud. Mulle meeldivad sellised ülevaatlikud asjad.
Pealegi sobib see ideaalselt tüpograafiakursuse meeldetuletuseks.
Refereeritud ajakirjast DIGI november 2015. Autor Oliver Hainsalu.
Saab teha kõikvõimalikke retsepte. Näiteks, et veebisaidile tulevad positused tuleks kohe ka Facebooki ja Twitterisse
Saab siduda dlvr.it oma saidi RSS-vooga ja postitusi ajastada, et ei tekiks ülejagamist (liiga palju infot korraga)
aitab sotsiaalmeedia strateegiaid analüüsida ja hinnata. Saad vaadata, mitu korda mõnda konkreetset linki on sotsiaalmeedias jagatud.
aitab twitterit paremini kasutada. Twitteri enda tööriist.
kogub kokku veebilingid ja mõtted, mida soovid jagada ning aitab neid ajastada ja hajutada, et saaksid rohkem publikut püüda. Erakasutuseks tasuta
lihtne sotsiaalmeedia statistikamootor, mis jälgib, kuidas sinu saidil ja jagatud sisul veebis läheb.
sotsiaalmeedia haldamise tööriist, mis koondab kõik kanalid kokku ühte lihtsasse süsteemi.
arvutab algoritmide abil parima aja twitteris säutsu tegemiseks. Saadaval vaid äriklientidele ja tasulisena.
kõik-õhes-tööriist äriklientidele, et monitoorida ja hallata sotsiaalmeediat, statistikat ja SEOd. Põhiosa tasuta.
Instagrammi haldamiseks mõeldud veebipõhine tööriist. Saad luua reklaamikampaaniaid, võistlusi, hallata pilte, meeldimisi, sõnumeid, jälgimisi ja kõike muud, mida Instagram võimaldab. Tasuline (hind oleneb fännide arvust)
aitab linke jälgida.
Kunagi sai Codecademy-s HTMLi õpitud. Nüüd värskendasin oma teadmisi HTML5 alal. Testid tegin enne loengute kuulamist ära.
Mul on siiralt hea meel, et järjekordne Pythoni kursus on jälle lõpule jõudnud. Seekord oli see ootamatult kerge! Teiste kursuste koduste ülesannetega olen ikka maadelnud ja vahel isegi mitu õhtut mõelnud, aga seekord oli kõik kuidagi imelihtne. Ei teagi nüüd, kas asi on selles, et Python hakkab tuttavaks saama või on SQL nii lihtlabane asi? (No kuhu see 0,9% siis jäi?!)
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén