Pildikesi elust enesest

Rubriik: Aed Page 3 of 8

Emajuur

Kunagi kui meil siniseõieliste lillede vaimustus peale tuli, siis ostsime endale ka emajuure ‘True Blue’. Esimesel aastal kasvas see päris ilusti. Teisel aastal aga jäi varju ega suutnudki õitseda. Eelmisel aastal istutasin ta siis uuesti ümber ja sel aastal rõõmustab ta meid jälle õitsemisega.

DSC_0088-1-2

Aiasõbra kodulehelt lugesin, et emajuured on küllaltki nõudlikud aiataimed ning vajavad viljakat, parasniisket, kuid samas kergemat, vett hästi läbilaskvat neutraalset mulda ja enamasti päikeselist kuni poolvarjulist sooja kasvukohta. Väidetavalt on emajuured pikaealised taimed, kuid ümberistutamise ja paljundamise suhtes tundlikud. Meie emajuurele oli igatahes ümberistutamine ainult kasuks, sest eelmises kohas jäi ta liialt varju.

Google arvab

Google arvab aeg-ajalt, et minu tehtud pildid vajavad natuke töötlemist. Täna tegi Google mulle sellise pildi:

DSC_1053-EFFECTS

Siilikübarad

Praegu on siilikübarate kõrgaeg. Mul on nendega natuke imelik suhe. Minu lapespõlvekodus siilikübaraid ei kasvanud, aga ma mäletan neid väga eredalt naabrite aiast. Nüüd olen üritanud neid ka enda aeda tuua, kuid ma ei saa täpselt aru, kas me sobime või mitte. Päris mitmed neist on lihtsalt ära kadunud. Mõned neist ikkagi õitsevad ja kasvavad päris kenasti. Seepärast tegin neile eraldi lehekülje siia.

DSC_0103-Edit-1-2

Iirised

Iiriste peenar oli üks esimesi peenraid, mis meil siin tehtud sai. Käesolevaks aastaks oli peenar juba liiga tihedaks kasvanud. Õiteilu oli veel korralikult, aga normaalselt rohida enam ei saanud. Seepärast oli juba kevadel selge, et augustis läheb kaevamiseks-lõikamiseks-istutamiseks. Ja täpselt seda kõike olen ma nüüd vist juba kokku kaks nädalat teinud. Põhjus selles, et täiskasvanud peenralt tuli korralikku istutusmaterjali nii palju, et samasse peenrasse oli neid võimatu ära mahutada. Ma ei tahtnud ju ka sellist peenart teha, mida kohe jälle peaks ümber tegema hakkama. Järelikult tuli üks peenar lisaks teha. Kaevasime alumisse aiaossa ümmarguse peenra nii, et kunagine tüviroos jäi täpselt peenra keskele. Kunagi on plaanis see roos hoopis päikesekella vast välja vahetada.

24. juuli

Mõned pildid praegusest aiast:

20. juuli

Väljas on segased ilmad. Vahel harva on päikest, sajab tihti ja veel tihemini on väga vali tuul.

16. juuli

Juba mitu päeva ei ole ma viitsinud uusi pilte üles panna, kuigi uusi õitsejaid on. Tavaliselt tuleb pildistamise vajadus valel ajal meelde. Kas on siis päike liiga ere või hoopiski juba väljas hämar.

Jaheda suve õied

Olenemata sellest, et suvi on pärast meie reisi väga vihmane ja jahe, suudavad mõned lilled siiski õitsema hakata. Päevaliiliate peenras on esimesed õied, liiliad alustavad ka õitsemist.

Tokkroosid

Kui selle maja ostsime, olid siin juba tokkroosid ees. Nad on küll natuke oma kohti vahetanud ja muutnud, kuid üldiselt on nad ikkagi alles. Tahaks mingi hetk ka täidisõielisi oma aeda, aga ma ei tea veel, kuidas nendega kokkuleppele saada. Ettekasvatamisega ma vist tegeleda ei suuda. Peaks üritama lihtsalt seemneid teiste juurde poetada ehk läheb õnneks.

Liiliad alustavad

Eelmisel aastal sain õelt kingituseks kaks liiliat. Istutasin need maha, kuid suutsin sassi ajada kumb on kumb. Eelmisel aastal nad ei suutnudki rosetti mulla peale ajada, kuid seekord tasus kannatlikkus end ära – nüüd on neist esimene ‘Mapira’ õitsema hakanud.

Sel kevadel saatis Jaani ema mulle mingid liilia sibulad ja ka need on nüüd õitsema hakanud. Kahjuks ei tea ma veel, mis sort see on. Jäin selle pildistamisega natuke hiljaks, aga noh, ettekujutuse saab.

Täna hommikul märkasin, et ka ‘Lollypop’ õitseb juba.

Punutud aed

Kevadel tegi Jaan pojengipeenra serva pajuvitstest punutud aia. Ootasin kogu aeg, millal pojengid sealt lõpuks üle kaarduma hakkavad. Aga… sel aastal vist ei hakkagi, sest kogu aeg on sellised tuuled, et kõik taimed on suht kummuli puhutud. Samas võib-olla ma olen jälle liiga kannatamatu. Kõik pojengi ju veel ei õitse. Saame näha.

DSC_7533-Edit-1-2

Meie roosihekk hakkab ka vaikselt vormi võtma. Pikapeale on mõned pargiroosid isegi kasvama läinud ja näitavad nüüd oma õisi. ‘Hansaland’ on päris armas ja põõsa suuruse kohta õitseb rikkalikult.

Hostad

Ükspäev avastasin, et ma ei olegi hostadest viimasel ajal pilte teinud. Täna parandasin selle vea.

Uusi õisi meie aias

Esimene päevaliilia õis on lahti, raudrohi õitseb, kirjuliilia õitseb, habenelgid õitsevad jne jne jne.

Pojengid

Pojengide hiilgeaeg on kohe-kohe käes. Sel aastal on meil juba päris mitut tooni õisi pojengipeenras, kuid kõik ei ole veel ootuspärase välimusega. Loodame, et kui neile natuke aega anda, on veel muudatusi oodata. Kollane puispojeng ju suutis meid sel aastal üllatada. Miks siis mitte teised.

Mõnus nädalavahetus

Algne plaan oli eile hommikul Äntu järvesid vaatama sõita, aga kuna ilm oli juba vihmane, siis tundus see suht mõttetu ettevõtmine. Tartusse oli ikkagi vaja sõita, sest meie telk oli kohale jõudnud ja tuli koju tuua. Poolel teel arvas Jaan, et sõidaks siis hoopis Mustlasse tema vennale külla. Ilm oli ilusamaks läinud ja päike välja tulnud. No miks ka mitte, lähme siis Mustlasse. Vahel on nii mõnus lihtsalt istuda ja lobiseda. Meie suured suud viisid asjad selleni, et koju sõitsime koos ühe suure mätta kõrreliselehise iirisega ja ühe näärelehise kibuvitsa pojakesega.

Öösel oli Jussil õue vaja minna. Vaatasin kella nelja ajal aknast välja ja suurest imetlusest ärkasin üles. Õues oli kuni kaseni suur-paks udu, kuid kase latv oli päikesest valgustatud – imeline!

Tänane päev oli väga töökas. Mina niitsin muru ära, kastsin nagu hull ja istutasin eilsed kaaslased maha. Jaan möllas terrassil ja Jaani poeg kaevas kuumas päikeses vundamenti lahti. Korjasime esimesed aedmaasikad ära ja saime suud magusaks. Enne ei olnud lihtsalt raatsinud neid veel ära võtta, aga nüüd olid marjad tõesti üleni ilusad punased.

Külaliskassid

Täna nägi Juss aknast, et õues kõnnib üks must kass. Temaga ma kahjuks pikemalt tutvust teha ei saanud, sest ta jooksis mind nähes kohe ära. Naabrite hall kass oli aga nõus isegi pildile jääma. Tal on kevadiselt raske ja kräu tuleb väga tihti suust. Päris tore, et meie Juss ei tea, mis teda niimoodi karjuma peaks ajama.

Ootasin täna pikisilmi vihma. Mingi mõttetu kogus isegi sadas. Vahepeal käisin vaatamas, ei olnud isegi mitte viite millimeetrit ära niisutanud.

Peaesinejaks on iirised

Praegu on aias imeline aeg – iirised õitsevad täiel rinnal. Ma ei jõuagi neid enam päris igal õhtul pildistama, aga praeguseks on enam-vähem kõik juba ka oma õie lahti teinud.

Muidugi ei ole iirised ainsad, kes õitsevad. Mõned päevad tagasi avanesid ebajasmiini õied. Täna märkasime, et esimene kirjuliilia oli lahti läinud. Sinilatv on ka alustanud. Siniladva puhul on huvitav see, et osad oksad on valgete õitega.

 

Iirised õitsevad

Sel aastal on iirised pisut hilisemad kui eelmisel aastal. Kõige esimestena alustasin eelmisel aastal Võhmast toodud iirised. Keegi muidugi oli jõudnud juba osad õied maha joosta. Seepärast on teine pilt ‘Brassie’-st ka juba toas vaasis tehtud. ‘Candleflame’ jääb meil arvatavasti sel aastal nägematagi. Ikka samal põhjusel.

Jaapani puispojeng

Kunagi ammu (vist aastal 2012) ostsime endale Jaapani puispojengi, mis pidi meie teada kollane olema. Istutasime ta tookord ülemisse aeda maha, aga eriti hästi talle seal ei meeldinud, kuigi ta ka seal õitses. Kollane ta muidugi polnud. Oli hoopis valge. Mingil hetkel sai ta ümber istutatud ja sel aastal tundub ta päris hoogsalt kasvavat. Nüüd avastasin, et on õienuppe lahti ajama hakanud ja need on – kollased!!!

DSC_7216-1-2

Erinevus rikastab

Seda pilti vaadates tuli mul meelde kunagine lööklause: “Erinevus rikastab“.

DSC_7217-1-2

Page 3 of 8

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén