Püvilille (Fritillaria) perekonda kuulub üle 100 liigi, keda looduslikult leidub kasvamas põhja-poolkera mõõduka kliimaga piirkondades.
Harilik püvilill (Fritillaria imperialis)
Harilik püvilill eelistab elupaigaks päikeselist kasvukohta ning väga hea drenaažiga viljakat mulda. Kasulik on enne istutamist peenrasse rammu lisamiseks kaevata hästi lagunenud kompostmulda. Selle puudumisel teeb töö ära ka tavaline aia sügisväetis.
Sõltuvalt suurusest istutage umbes rusika mõõtu sibul 20–30 cm sügavusele. Vahetult sibula alla ja ümber on kasulik panna liiva või peene kruusa kiht, see hoiab liigse niiskuse ja sellega koos ka taime ohustavad mädanikud sibulast eemal.
Lisaks istutamisaegsele väetamisele võiks kevadel alates tärkamisest kuni õitsemiseni keisrikroone paaril korral väetada, esmalt lämmastikväetisega, hiljem juba aia kompleksväetisega.
Kui taimed sellegipoolest ei taha õitseda, tuleks sibulad puhkeperioodil üles võtta ja ümber istutada. Nad on küllalt kiired paljunejad, kuid väga tihedas kogumikus arenevad väiksemad tütarsibulad, milles ei arene õiepungi.
Sibulate kaevamisega ei tohiks aga alustada enne, kui lehed ja varred hakkavad kolletuma. Oluline on, et ka ilma üleskaevamise plaanita ei tohiks taimevarsi varem maha lõigata. Ära võib murda ainult tema seemnekuprad. Vahel on märgata, et ka jaheda ja vihmase suve järgsel aastal on püvilillede õitsemine kesisem, kuum suvi aga tingib järgmiseks aastaks õiepungade kindlama arengu.
‘Aurora’
‘Lutea’ – 2014 Juhani Puukool
‘Rubra’ – 2016 Juhani Puukool
‘Striped Beauty’
Pärsia püvilill (Fritillaria persica)
Pärsia püvilille lehed asetsevad varrel spiraalselt ja on sinakas-rohelist värvi. Jäme õisikuvars kasvab 30-60 cm kõrguseks. Ühes õisikus võib olla kuni 30 kellukese kujulist, umbes 2 cm pikkust allapoole rippuvat õit. Õite värvus võib varieeruda tume-ploomilillast rohekaspruunini, on ka valgete õitega kultivare (nt `Ivory Bells`). Õitseb enamasti maikuus. Nagu teisigi püvililli, ei armasta ka pärsia püvilille sibulaid närilised. Erinevalt aga harilikust püvilillest, omab pärsia püvilill meeldivat magusat aroomi.
Edukaks kasvatamiseks on vajalik soe ja päikseline ning vett hästi läbilaskva, viljaka mullaga kasvukoht. Parim aeg sibula istutamiseks on varasügis, nii jõuab sibul enne talve juurduda. Sibul istutada umbes 15 cm sügavusele. Istutusaugu põhja tuleks liigniiske keskkonna vältimiseks ja drenaažks asetada jämedat liiva või kruusa. Liigniiskes, raskes ja halva õhustatusega mullas võib probleeme olla talvitumisega – sibul läheb mädanema ning hukkub. Kui kasvutingimused pole sobivad, ei pruugi taim igal aastal õitseda.