Minu lapsepõlvekodus olid leevikesed täiesti tavalised talvised külalised. Arvan tagantjärele, et ega ma tol ajal eriti peale leevikeste ja rasvatihaste talvistest aialindudest kedagi nimepidi teadnudki. Meie praeguses kodus on lindude söögikoht kohe suure akna all ja neid on sealt imehea vaadelda. Meil käib väga palju rasvatihaseid, varblasi, rohevinte, siisikesi ja vähemal määral muid sulelisi, kuid leevike on ikka väga harv külaline ning tekitas minus seepärast hommikul täitsa korraliku elevuse.
