Kui mulle hommikuti tundub, et on aeg üles tõusta, siis tõmban ruloo üles, et valgus magamistuppa paista saaks. Täna hommikul nägin, kuidas mingi suurem lind minu sahmimise peale minema lendas. Ma ei saanudki aru, kellega tegemist. Siis aga silmasin veel mingit liikumist. Orav! Ta ei ole meie aias just igapäevane külaline, vaid pigem hästi harv. Pildile saada pole teda veel õnnestunudki. Uni oli loomulikult kohe läinud ja tormasin hoopis kaamera järele. Õnneks oligi õige toru ees ja pidin ainult kiirelt seaded üle vaatama. Ise palusin mõttes kogu aeg, et oravapoiss mind ikka niikaua ootaks. Ta ootas. Ja mitte ainult! Ta tegi kiiruskatseid meie restorani ja puuriida vahel. Vahepeal läks sebimine lausa nii kiireks, et hakkasin juba kahe orava kohalolu kahtlustama, kuid ta oli siiski üksi.
