Kevad on juba sealmaal, et igal hommikul jalutan põnevusega mööda aeda. Meil on jõe kaldal selline nõlv, kuhu on aastaid igasugu aiajäätmeid visatud ja üks naabrinaistest on sinna päris suure hulga lillesibulaid visanud. Tänahommikuse ringi ajal märkasin seal nõlval ühte puškiiniat. Ma pole neid vist kunagi päriselt näinud, vaid alati ainult pildi peal. Aga nüüd on vähemalt üks taim meie aias! Õhtul kolisin selle taimekese kohe ülemisse aeda sidrunkollase sireli alla ära. Selleks, et ta enam kaotsi ei läheks.
