Pildikesi elust enesest

Kuu: august 2014

Kanuumatk Ahja jõel

Cherrys müüdi kanuumatka vouchereid ja mul läks täiesti meelest, et mu käel midagi viga on ja seda ehk veel hoidma peaks. Enne kui Jaan mulle seda meelde tuletas, olid voucherid juba ostetud. Mis tehtud, see tehtud. Nüüd tuli kanuutama minna. Meil oli matk laupäevaks kokku lepitud. Kohtumispaigaks oli Koorvere bussipeatus. Samal ajal startisid sealt lausa mitme matkakorraldaja matkad. Kuna olime õpetussõnade kuulamise ajaks jõekaldale kõige lähemale astunud, hüppasime ka esimestena kanuusse ja kimasime esimese paatkonnana minema. Meile jõuti vaid ühes kohas järele. Umbes 200 meetrit algusest oli jões nii palju mahalangenud puid, et ei ülevalt ega alt ei olnud neist võimalik mööduda ja olime sunnitud kanuu kaldale tõmbama. Vähemalt suutsime kiirelt otsustada: kanuu kaldale, mööda kallast teisele poole ummistust ja kohe uuesti vette. Rohkem me teisi paatkondi ei kohanud. Raudteesilla all oli matkakorraldaja ise vees juhendamas, et kärestikust ikka ilusti läbi saaks. Üldiselt võiks öelda, et võrreldes Pärnu jõega on Ahja peal palju rohkem võimlemist. Maha langenud puid oli päris palju ja mõne alt läbipääsemiseks tuli lausa kohta otsida. Kokkuvõttes oli väga mõnus päev, kuigi päris alguses ei tahtnud koostöö 100% laabuda.

19.08

Kui pärast mõningast pausi kohtud tänaval vana tuttavaga ja märkad, et tal on silmanurkades kortsud ja ta on silmnähtavalt vananenud, siis mis järelduse sellest tegema peaks? Küll on hea, et iseennast pidevalt peeglist ei näe?

Uus lillepeenar

Laupäeval ja pühapäeval kaevasin aeda uue lillepeenra. Meil on rooside jaoks küll koht olemas, kuid sea on liiga palju teisi lilli ümberringi ja seepärast ei saa roose juurde soetada. Samas käisime laupäeval Järvseljal ja tõime sealt mõned uued siilikübarad. Kuidagi ei tahtnud neid jälle roosipeenrasse istutada. Nii tuligi labidas maasse lüüa ja uus peenar kaevata.

Eile kolisin kõik päevakübarad/siilikübarad uude peenrasse üle. Samuti leidsid selles peenras koha meie siniõielised.

Veel liiliaid

Kui Cherbourg õitsema hakkas, panin oma mõtteis liiliatele selleks aastaks juba punkti. Kuid ma kiirustasin liialt! Päris mitu õiekest oli ja on ikka veel avanemas.

Kastmissüsteem

Aga eile sai meie kastmissüsteemi esimene versioon valmis! Nii valmis, et pumbamajal on katus peal. Kastetud sai tegelikult juba eelmisel nädalal. Oli ääretult mõnus kuuma päeva õhtul õhkavas aias veega mängida. Lilled janunesid juba ammu vee järele ning said nüüd igal õhtul vett. Lihtsalt hea!

Alfaga Piirissaarde

See lugu sai jällegi alguse sellest, et Cherry-s müüdi vouchereid ja meie läksime õnge ning ostsime. Enne plaanitud reisipäeva olid suurepärased päikeselised ilmad, kuid laupäeva hommikul ärgates nägin akna taga vihmamärga aeda. Küsisin Jaanilt juba vaikselt, kas jääme koju, aga küsimus oli nii vaikne, et ta ei pannud seda tähelegi. Olime plaaninud enne laevale minekut poest läbi joosta, aga osutusime hommikul aeglasemateks kui arvatud ja nii jõudsime küll ilusti laevale, kuid poes jäi käimata. Viimasel hetkel haarasime kodust joped kaasa.

Kui me laevale jõudsime, oli suurem osa kohti juba võetud. Ilusa ilma ootuses ei tahtnud me muidugi sisse minna, vaid laevalael istuda. Õnneks jagas kena tütarlaps laeval pleede ja me saime ka ühe. Algul võtsime selle istumise alla, kuid õige pea pugesime ise selle sisse, sest vihm läks aina hullemaks ja läbiligunenutena hakkas tuule käes peagi külm. Kui enam üldse olla ei saanud, kolisime ära laeva sisemusse. Esialgu seisime kapteni selja taga, kuid seal oli pidev edasi-tagasi sebimine. Hiljem õnnestus laeva kohvikuosas üks istekoht vallutada. Seal me siis vaheldumisi istusime. Vihma sadas enam-vähem kogu selle aja, mil laev mööda Emajõge sõitis. Järve peal jäi sadu juba vähemaks ja ma sain uuesti välja istuma minna. Sees oli parasjagu umbne ja see hakkas mulle natuke hingamise peale. Õues sain värskes õhus end uuesti turgutada ja saarele jõudmise ajaks oli jälle kõik hästi.

Peaaegu et esimene silmapaistev asi saarel oli Kihnu Veeteede lipp. Heh, kuidagi koomiline. Sadamast liikuma hakates nägime ka huvitavat liiklusmärgi lisatahvlit, mis kuulutas, et kehtib kogu saare territooriumil öisel ajal. Arusaamatuks jäi, mille kohta see täpselt käis.

Mul oli välja kirjutatud need asjad, mida Vikipeedia jaoks pildistama pidi, aga loomulikult oli märkmik kusagil kotisügavuses ja tuli oma mälu usaldada. Viga nagu tavaliselt! Ikka jäi üks kalmistu üles otsimata ja pildistamata. Arvata on, et selle pärast me sinna tagasi minema ei hakka. Meil oli saarel jalutamiseks umbes poolteist tundi aega. Jõudsime selle ajaga vist enam-vähem kõik ära vaadata. Kusagil eriti kaua ei venitanud, aga ei jooksnud ka.

Sadamasse tagasi jõudsime mõned minutid pärast seda kui laev väljuma oleks pidanud. Kõik ootasid veel kalameest, kes suitsukala tõi. Saarel oleku ajal oli vihm päriselt järele jäänud, seepärast oli nüüd laeva tekk rahvast täis. Ka all kajutis olid kõik kohad täis ja mõned inimesed arvasid, et kui nad sinnasõidul kusagil istusid, siis see oligi nende nimeline koht ja keegi teine sinna istuda ei tohi. Njah, 63 inimest sellise laevakese kohta on ikka liiga palju. Meil ei jäänud muud üle, kui üritada laevatekil mõni koht leida. Mina jäingi välja istuma ja kolisin sisse ära alles pärast Ringtee silda. Selleks ajaks olin korralikult maha jahtunud. Jaan käis vahepeal kohvikus istumas ja vahepeal oli õues minu juures. Jõudsime tagasi Atlantise juurde umbes pool üheksa õhtul. Hoolimata hommikupoolsest vihmast oli päris mõnus päev.

Jussi sõber

Juss leidis endale kaevu juurest sõbra:

All tiigi ääres on meil ka toredad sõbrad. Nagu näiteks see vend:

Kuidas päevaliiliatest liiliad said

Läksime täna Aiasõbra aiandisse kindla plaaniga mõned päevaliiliad oma aeda lisaks tuua. Kohe potiga müügiks oli neil seekord kuidagi äärmiselt väga päevaliiliaid ja ime küll, aga meile ei jäänud ükski väga hinge. Õnneks ei pidanud me sealt siiski päris tühjade kätega ära tulema, sest nagu ka eelmisel aastal, oli seal ettekasvatatud liiliaid. Eelmisel aastal sai meie trompetliiliate peenar just sealt alguse. Sel aastal meie ‘Pink Perfection’ kahjuks ei tärganud. Nüüd tõime uue.

Gran Paradiso – I (a) Vletter & den Haan 1983; õisikus 9 karikakujulist 15 cm läbimõõduga õit. Paksud vahajad kroonlehed hõõgvpunased kerge oranži helgiga, täppideta, tippudes tagasi keerdunud. Tolmukad erepunakaspruunid. Kõrgus 1,5 m. Hilise õitsemisajaga sort. Mustjad tolmukad on heaks kontrastiks tumepunastele õiekroonlehtedele. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav lõhnatute õitega sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talvel katmist. Kui puhmas kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.

Navona – I (a) Vletter & den Haan 1994; õisikus 7 karikakujulist 19 cm läbimõõduga õit. Kroonlehed elevandiluuvalged, roheka varjundiga, mõne üksiku tumepruuni vähemärgatava väiksese täpiga. Tolmukad helepruunid. Kõrgus 0,85 m. Hilise õitsemisajaga sort. Puhasvalgete lõhnatute õitega suurepärane püsikute peenra taim. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talveks katmist. Kui puhmik kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.

Pink Perfection – VI (a) J. de Graaff 1960; õisikus 8-10 trompetikujulist purpurroosat kuni sirelilillat õit. Tolmukad heleoranžid. Kõrgus 1,9 m. Puhkeb juuli lõpus. Roosade suurte trompetjate õitega aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Trompetiiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent

Casa Blanca – VII (a,b) Idaliilia; 60-120 cm peaaegu valge. Suurte valgete õiekroonlehtede taustal troonivad punakaspruunid sihvakad tolmukad. Aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Idaliiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent.

Robert Griesbach – OT hübriid; laia valge servaga tumeroosa; 90-100 cm Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õiete värvitoonides on esindatud valge, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Pearl Stacey – LA hübriid; aasiahübriid, virsikutooni, kuldse-pronksja südamikuga. Longiflorum- ja aasialiiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjad ebakorrapäraselt paiknevad täpid ja tumedad tolmukapead lisavad õitele meeldiva kontrasti. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Debby – OT hübriid; Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasispüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén