Eelmisel nädalal olid suurepärased päikeselised ilmad. Laupäeval leppisime kokku, et üritame pühapäeva hommikul minna Peipsi äärde päikesetõusu vaatama. Mõeldud-tehtud! Ainuke väike pisiasi oli see, et pühapäev oli ainus päev kui taevas oli pilve ja päikest ei olnud. Aga mis seal ikka, me olime end juba üles suutnud ajada ja käisime vähemalt Mehikoormas ära.
Sel nädalal tuli ette võtta tööreis Leetu. Täpsemalt sõitsime Klaipedasse ja külastasime seal paari tehast. Pikka juttu tööasjadest pole mõtet siia kirjutada. Jõudsin linnas teha ühe väikese tiiru ja sain natukese sellest linnast ka pildile. Klaipedas oli JUBE tuul ning seepärast kestis mu linnatuur vähem kui tunni. Pärast seda pidin end umbes sama pika aja vannis soojendama. Viimased pildid on vaade Kura säärele minu hotellitoa aknast.
Tagasiteel tegime imepisikese kõrvalepõike Ristimäele:
Täna läksime jälle jalutama, aga kuna kogu aeg mööda teed edasi-tagasi jalutada on igav, siis keerasime mingil hetkel metsateele ja tegime kolmekilomeetrise ringi Põlvamaa ja Tartumaa piiril. Mõnus! Kitsed-jänesed olid metsa lausa maanteed sisse tallanud. Isegi ühe kitsede magamiskoha peale sattusime. Lund ei ole küll eriti palju, kuid soisel pinnasel kasvab igasugu taimi ja nende vahele oli ka lund kogunenud. Sellise pinnase peal kõndimine oli harjumatule jalale täitsa väsitav. Värske männimetsaõhk mõjus hingamisele fantastiliselt hästi.
Veel enne jalutama pildistas Jaan akna taga linde. Lausa kaks suurt kirjurähni oli korraga kohal, kuid kahjuks ei mahutanud nad end ühe kaadri sisse ära.
Õhtul aga tegin jälle muffineid, Seekord banaanimuffineid.
250 g täistera nisujahu
170 g suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
75 g viieviljahelbeid
2 küpset banaani
2 muna
175 ml piima
75 g võid
Sega kuivained omavahel. Purusta banaan kahvliga, lisa piim, jahutatud sulavõi ja munad, klopi segamini. Tee kuivainesegusse väike lohk ja vala vedelik sinna sisse, sega tainas ühtlaseks, aga ära klopi. Tõsta tainas vormidesse ja küpseta 200 kraadi juures 15 minutit.
Hommikune päikesetõus oli pilkupüüdev. Auto peeglist paistis taevasse tõusev punane sammas. Piltidele see küll päris nii hästi ei jäänud, kuid siin see on:
Pilt on tehtud Sony mobiiltelefoniga.
Nädal tagasi saabus talv. Ma olen alati arvanud, et Eesti on just sellepärast äärmiselt tore koht, et siin esinevad aastaajad. Sel aastal ei onud meil ju õieti talve olnudki ja minu meelest oli see väga kurb. Loomulikult leidub inimesi, kes arvasid teisiti, aga tühja sellest. Käisime Jaaniga natuke jalutamas ja olenemata sellest, et külm natuke kõrvu ja põski näpistas, oli väljas imeline talveilm.
Õhtul tegin oma elu esimesed muffinid. Tundub, et võib korrata, päris mõnusad olid.
Olin mingil hetkel poest Santa Maria retseptilehekese kaasa haaranud. Nüüd jäi see mulle uuesti silma ja pärast pisukest sirvimist otsustasin pohlaparfeed proovida.
3 dl vahukoort
3 muna (kollane ja valge eraldatud)
1 dl tuhksuhkrut
1 1/2 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud kaneeli
1 dl pohlamoosi
Munakollased said tuhksuhkruga vahtu löödud ja maitseained sinna sisse. Seejärel lisasin vahustatud vahukoore ning pohlamoosi. Kõige lõpuks lisasin vahustatud munavalged. Jagasin massi kilega vooderdatud kaussidesse ja lasin üle öö sügavkülmas seista. Hommikul maitses peaaegu nagu jäätis.
Vanemuise muusikalikontsert Memory on saanud meie iga-aastaseks traditsiooniks. Tundub, et see muutub üldiselt iga aastaga populaarsemaks ja piletid tuleb juba väga varakult ära osta, et neid üldse saada. Mina ostsin juba sügisese piletisaju ajal ja siis muidugi veel mingit probleemi ei olnud.
Seekordsel kontserdil esinesid Tanja Mihhailova ja Maria Listra ning Stephen Hansen, Koit Toome, Aivar Tommingas ja Hannes Kaljujärv. Arvatavasti on asi minus, aga need kaks viimast on mind ära tüüdanud. Ma ei taha isegi paljusid Vanemuise draamalavastusi nende pärast vaatama minna. Nende pärast Memoryst loobuda oleks muidugi narr. Stephen Hansen tekitas oma häälega lausa külmavärinaid.
Viimaste aastate talved on olnud imelised – parasjagu külmad ja korraliku lumega. Sel aastal on lund olnud täpselt niipalju, et sain mõned lumega fotod ära teha. Ülejäänud aeg on maa must ja kui sajab, siis vihma. Täna märkasin, et need krookused, mis Jaan oktoobri keskel maha pani, on otsad mullast välja ajanud. Kurb! Nädala pärast lubatakse lõpuks külma, siis saavad krookused tõelise šoki. Kannikesed õitsevad jätkuvalt ja need metsikud võõrasema-laadsed asjad ka, mille õiget nime ma ei tea:
Sellise olematu talvega tekib juba tunne, et aeg on kevadist suurpuhastust teha. Eile tegin seda duširuumis. Vahel kohe tuleb mõnus koristamise isu peale! Selline isu võiks tihemini olla, siis saaks maja korda ka. Ah, küll jõuab! Natuke koristasin ka nn tulevases hobiruumis. Seal on praegu palju asju lihtsalt käest ära pandud. Nende hulgas kõikvõimalikke aiandusega seotud asju. Leidsin hulga hüatsindisibulaid, millest pärast ülevaatust jäi alles vaid viis tükki. Panin need mulda, eks vaatame, kas neist midagi saab ka. Samuti leidsin nartsissisibulate poti. Jaan tõi selle eelmisel kevadel ning see oli vahepeal korralikult ära kuivanud, kuid mõned sibulad olid otsad välja ajanud. Mis seal ikka, natuke vett ja aknalauale edasi elama.
Meie kõige esimene orhidee hakkas vana aasta viimastel päevadel õitsema. Aja jooksul on veel mõned orhideed meie juurde tee leidnud. Eile said nad kõik korralikult vannitatud ja Jaan istutas kaks neist ümber. Millegi pärast müüakse väikeseid orhideesid samblasse istutatuna, kuid pikemas perspektiivis pole see neile kuigi hea pinnas. Üks suurem taim oli endale hulga õhujuuri kasvatanud ning ennast seeläbi potist välja tõstnud. Jaan kärpis ta julmalt lühemaks. Minu meelest sai temast ilus numps taim.
Olen viimasel ajal nii harva sushit teinud, et õige riisikeetmine kipub ununema. Panen siia parem kirja, et järgmisel korral oleks, kust vaadata:
225 g Veski Mati pudruriisi
3 dl vett
2 sl riisiäädikat
0,75 sl suhkrut
soola
Riis loputada 3-4 veega läbi, nõrutada ja jätta kümneks minutiks seisma. Siis riis potti, vesi juurde ja kuumutada kaane all keemiseni. Alandada kuumust ja keeta tasasel tulel 10-15 minutit kuni vedelik on imendunud. Seejärel tõsta riis tulelt ja lasta 10 minutit kaane all tõmmata. Lisada äädikas, suhkur ja sool. Neid võib enne omavahel segada, aga ma tavaliselt segan otse riisi sisse, erilist vahet pole. Seejärel lasta riisil jahtuda, peaasi, et ära ei kuiva.
Sellest kogusest saan parasjagu 3 rulli sushit.
Eelmise aasta lõpus krabasime endale eesti filme kokku. “Kertu” sai juba ära vaadatud ning nüüd oli kord “Mandariinide” käes. Ka see on hea film, kuigi jälle tõsine ja raskemeelne. Igal juhul tasub vaadata.
HUA!
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén