Septembrikuu jooksul toimub Vikipeedias fotovõistlus Kultuurimälestised Vikipeediasse. Olen otsustanud sellesse oma panuse anda ning kohalikud mälestised üles pildistada. Meil ei ole siin mingeid erilisi kohti ja mina pole ka suurem asi fotograaf, seepärast on minu jaoks võistluse võlu osalemises ja ise siinsete kohtadega tutvumises. Sõidan iga päev Võnnust läbi. Seal on registri järgi päris mitu kohta, millest Vikipeedias veel fotosid ei ole. Järelikult tuleb need kohad üles otsida ja pildid ära teha. Ongi paras silmaharjutus. Täpselt nii ma pühapäeval tegingi: võtsin fotoka, istusin autosse ja sõitsin need kohad läbi.
Võnnu kirik
Võnnu kirik on üks Tartumaa vanemaid ja Eesti suuremaid maakirikuid.
1361 aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881.
Kiriku altarimaali (1874) autor on O. von Moller. Altar on aastast 1884, orel aastast 1895 ja kell aastast 1766. Tähelepanu väärib Peterburi kunstniku Tresconi 1813. aastal loodud monument, mille laskis üles seada parun Nolcken Borodino lahingus langenud poja Reinhold von Nolckeni mälestuseks. See on üks kümnest Eesti territooriumil leiduvast 1812. aasta sõjasündmusi meenutavast kunstimälestisest.
(Eesti Arhitektuur IV. 1999)
Vabadussõja mälestussammas
Esimeses maailmasõjas hukkunute ning punase terrori ohvrite mälestussamba kavandi valmistas kujur A. Eller. Kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 11.septembril 1934. Mälestussammas lõhuti 1945. aastal ja osad kanti laiali.
Mälestussammas taasavati 1. septembril 1990.
Võnnu vana kalmistu
1773.a. õnnistatud Võnnu vana kalmistu dominandiks on Kurista mõisahärra G. de Villebois kabel, mis paikneb kalmistu keskteljel, teedevõrgustiku keskmes. Kalmistul on palju ajaloolisi valdavalt 19. sajandist pärinevaid hauatähiseid, sealhulgas malmriste, malmist hauaplatside piirdeaedu ja iseloomulikke marmorriste ja 19. sajandist pärinev arhailine poolkelpkatusega matusekabel. Teiste hulgas on siin Gustav Suitsu vanemate hauaplats.
1781.a. Kurista ja Sarakuste mõisniku kindralleitnant Alexander Guillemot de Villebois´ (1717-1781) mälestuseks püstitatud kabel.
