Selle aasta esimene nädalavahetus möödus mõnusas kerges uneluses. Natuke sai koristatud nii toas kui ka õues. Jaan võttis kuuselt tuled maha ja mina koristasin seinapealt tähekese ära. Laupäeva õhtu veetsin arvutis fotosid koristades. Millegipärast satuvad samad fotod erinevatesse arvutitesse ja pärast ei saa keegi enam aru, kus see kõige õigem versioon asub. Tõstsin kõik fotod ühte arvutisse ja tegin esimese sorteerimise ära. Nüüd oleks vaja veel kõik kriitilise pilguga üle käia ja praht maha kustutada, siis võiks veel asjagi saada.
Fotode teema jätkus ka pühapäeva hommikupoolikul. Meil on akna taga sireli otsas lindudele nokkimiseks rasvapallid välja riputatud ja maha puistame seemnesegu. Toidulaud meelitab üha enam ja enam kostilisi. Veel kolm nädalat tagasi olin sillas, kui kohal oli 5 tihast ja 9 varblast. Nüüd ei jõua neid enam ammu üle lugeda. Lisaks tihastele ja varblastele on seal muidki külalisi. Jaan üritas neid pildile püüda ja tegi pärast Picasa programmiga lähemat tutvust. Üks külaline oli näiteks hallpea-rähn:
Koristamiseks võib nimetada ka seda, et kõik jalanõud majapidamises said üle vaadatud ja meie uude mõnusasse “riidekappi” ära kolitud. Ma armastan seda kapppi! Siiani on kõik ilusti ära mahtunud ja kõik on väga ülevaatlik. Natuke “baskets-baskets-baskets” tuleb veel lisada ja siis on ikka väga vinge.
