Tagantjärele võib öelda, et tegime reedel väikese tunne-oma-kodumaad tuuri. Kõigepealt võtsime suuna Türile, siis käisime minu vanemate juures ära ja kui olime Viljandisse jõudnud, siis arvas Jaan, et Kolga-Jaani kaudu oleks ka huvitav koju sõita. Täpsustades tuleb öelda, et esimese peatuse tegime juba enne Põltsamaad, sest tee ääres oli nii ahvaltevalt sinine rukkilillepõld, et seal lihtsalt oli vaja pilte teha. Õnneks oli meil ka statiiv autos ja nii saime ise ka pildile.
Türil käisime vaibapoes tagavarasid täiendamas. Kui Viljandist oli juba suund Kolga-Jaanile võetud, siis tundus ainuõigena väike peatus Parika järve ääres.
Ja kui me juba Kolga-Jaanis olime, siis tegime seal ka väikese peatuse ning käisime minu vanaema-vanaisa haual. Villem Reimani haud jäi ka silma.
Kolga-Jaanist sõitsime edasi Tartu poole läbi Lalsi ja Meleski. Mingil hetkel küsisin Jaanilt naljatades, kas edasi läheme Rannu kaudu ja nii see läkski. Saigi paras tunne-oma-kodumaad.