6. veebruari õhtul oli mul võimalus pisut Norrköpingus ringi vaadata.
Alles hiljuti viskasin nalja, et palun mulle akna taha üks musttihane organiseerida. Ma küll ei tea, kes mind kuulda võttis, aga täna oli musttihane tõesti meie akna taga.
Musttihane
Musttihane
Musttihane
Musttihane ja rasvatihased
Eile toimus Eesti Rahva Muuseumis moeshow “ENNE”. Loomulikult oli meil vaja seal kohal olla. Õhtu algas Moekunstikinoga. Näidati filmi “Yves Saint Laurenti visandid”. Film oli prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kuna pildikeel oli parasjagu kiire, siis pidin vahepeal pildi vaatamiseks teksti lugemata jätma ja jälle tuli meelde, kui tore oleks prantsuse keelest rohkem aru saada.
Seejärel oli vaja endale catwalk’i juurde koht leida. Toolidega oli kõvasti koonerdatud. See omakorda muutis inimesed leidlikuks ja kohale veeti kõik, mis istumiseks sobis. Meil õnnestus ka üks “kivi” endale napsata ja kohe catwalk’i tagumisse otsa paigutada. Mõnes mõttes ideaalne koht, sest vaadet ei varjutanud mitte keegi ega miski. Hiljem tundus küll, et teisest otsast paistvad prožektorid on hoopis lähenev rong ja kohe jääme selle alla.
Sirli Pohlak
Vahepalaks erinevate disainerite tööd, mida esitleti ühe kollektsioonina “Eesti muld ja Eesti süda”
Kertu Kivisik
Meie kodu lähedal on jõe ääres sild, kust olen viimasel ajal ikka jõele vaatamas käinud. Nüüd aga on jões veetase niipalju tõusnud, et sillale kuiva jalaga enam ei pääse.
6. detsember 2017
6. jaanuar 2018
Eelmise aasta lõpus märkasin Facebookis uue raamatu reklaami ja see pakkus mulle huvi. Lausa nii palju, et tellisin selle endale. Tellimine käis kiiresti, mulle saadeti sõnum, kust avanevalt lingilt oli näha, et tellimus on vastu võetud ja jäi mulje, et samal lingil peaks ka tarneinfo uuenema, kuid tegelikkuses see osa küll ei toiminud. Jõudsin juba kergelt rahulolematuks muutuda kui raamat lõpuks postkasti potsatas.
Hakkasin õhinal kohe lugema. Mõned mõtted selle raamatu juurde või raamatust endast:
Jaa, muidugi ma olen nõus, et mingil alal arenemiseks tuleb sellega tegeleda.
Disain loob võimalusi, mis võivad lahendada probleeme või muuta paremaks inimeste elu ning ühiskonda, milles nad elavad.
Inimesed, kes kõige rohkem ebaõnnestuvad, proovivad ka kõige rohkem ja seepärast arenevad kiiremini.
Selle asemel, et küsida “kuidas?”, küsi “miks?”. Miks ma seda teen?
Kunst on kunstniku tunnete väljendus väljendamise pärast. Disain keskendub nende asjade tegemisele, mis lahendavad probleeme parandades teiste enesetunnet. Kunst ei ole disain.
Avasta inimlikud väärtused, mitte vajadused.
Ideed ei ole sinu lapsed. Ära armu oma ideedesse, sest niipea, kui oled ühte neist armunud, jääd sa teistest võimalustest ilma.
Täna käisime ERMis “Uurali kaja” ja “Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal.” näitusi vaatamas. Mõlemad meeldisid meile väga.
Uurali kajast olin varem piltidel näinud seda nn jõge, mis erinevate külade juurde viib. Väga huvitav oli ka näha, et paljud ugri-rahvad on oma rahvariiete juures kasutanud väga palju helmeid. Eestis on neid ka, aga väga vähe.
Rahvarõivaste näitus oli ka väga huvitav. Natu-natuke häiris mind see, et kuigi muuseumitöötaja oli meile juba ukse juures sõnad peale lugenud, et riideid katsuda ja neid välguga pildistada ei tohi, ei usaldanud ta meid. Kohe kui telefoni pildistamiseks välja võtsin, märkasin, kuidas mul kiivalt pilku peal hoiti.
Sukk. Heegeldanud Leena Saaliste. 1900. Mihkli khk
Võnnu naine. 19. saj II pool
Suure-Jaani naine. 19. saj keskpaik
Rakvere naine. 19. saj keskpaik
Võnnu naine. 19. saj keskpaik
Võnnu naine. 19. saj keskpaik
Viljandi naine. 19. saj kekspaik
Peetri naine. 19. saj keskpaik
Emmaste neiu. 19. saj keskpaik
Emmaste neiu. 19. saj keskpaik
Uskumatu lugu! Avastasin just täna, et olen eriti laisk olnud ega ole Disainiööl käimist veel siia üles pannudki, kuigi see toimus juba septembri lõpus. Piinlik. Mis seal siis ikka, parandan selle vea kohe.
Kuigi Disainiöö kestis terve nädala, osales Jaan kolmapäevasel seminaril “Fashion Tech talks” ja me mõlemad reedel Tulevikutekstiilide seminaril. Jaani jaoks oli reedene seminar juba natuke igav, sest osad esinejad kattusid ja teemad ka kattusid. Mõned telefoniga tehtud klõpsud slaididest ja esinejatest
Tara St James – Study New York
Mõned esinejad (kõigi pilte kahjuks pole):
Oscar Tomico
Tara St James
Kuna reedene seminar toimus Noblessneri Valukojas, siis vaatasime kohe ära ka Disainitänava ja Moepõigi ning Disainiöö Festivali näitused @ Noblessner.
Noblessneri valukoda ise oli muidugi ka väga vahva koht:
Ööbisime hotellis Euroopa ja seepärast tundus laupäeva hommikul väga kaval esimesena Intera salongist läbi minna ja vaadata näitust “Eames by Vitra”. Selgus aga, et tähelepanematusest olime kohal liiga vara. Mis seal ikka, läksime siis Disaini- ja arhitektuurigaleriisse “FINEST mööblidisaini” vaatama.
Simo Heikkilä – Sauna
Simo Heikkilä – Kuu
Toivo Raidmets – tool Kraps
Toivo Raidmets – Yes
Tallinna vanalinnast sai ka möödaminnes paar klõpsu tehtud:
Seejärel suundusime tagasi Intera salongi, et see Eames’i näitus ikka ka ära vaadata.
See kotkas oli peaaegu valmis juba ammu. Päriselt lõpetatud sai see aga alles nüüd. Ma ei teagi, mida ta ootas.
Makramee kaelaehe kivi ja helmestega:
Üks väike punane lillekujuline pross sai valmis:
See kaelakee lummas mind kohe ja loomulikult oli mul vaja proovida seda ka ise teha. Kaelakee juurest ei tohi muidugi ka kõrvarõngad puududa.
Eile hommikul sain oma üllatuseks autol aknaid jääst puhastada – oli esimene hallane hommik sel sügisel. Ja täna oli siis teine:
Kuigi tänahommikune hall oli juba etteaimatav, ei jõudnud ma piisavalt varakult õue, sest millegipärast läks nii, et ma isegi ei mäleta, et oleksin äratuse kinni pannud ja magasin rahulikult umbes tund aega kauem kui mul tegelikult plaanis oli. Pidasin päris pikalt sisemist võitlust, kas sellest hoolimata jalgrattaga sõitma minna või mitte. Otsustasin natuke minna ega kahtesenud grammigi. Puud olid aru saanud, et midagi on teisiti ja lehed tekitasid langedes tihedat sahinat.
Isegi oktoobri keskel võib päikeseliselt metsateelt veel liblikaid leida. Puud on küll kollast tooni saanud, kuid lehed on enamasti veel puu otsas.
Lapsuliblikas
Hiireviu
Hiireviu
Hiireviu
15. oktoober 2017
15. oktoober 2017
Uksekell! Ukse taga natuke ähmis naabrimees ämbriga, mille sees pisike nastik. “Mõtlesin, et äkki tahad pilti teha.” No muidugi tahan! Nüüd ma tean, et mu naabrid armastavad mind.
Ma pole sel aastal eriti virmalistele pihta saanud. Ka seekord ei ole midagi vaimustavat näidata, aga fakt on tõestatud: mingi roheline udu taevas oli:
Meie naabritüdruk Mirri on kolme ja poole kuuga palju suuremaks kasvanud. Triipudest on saanud täpid ja sinisilmadest väga huvitavad suured kolla-rohelised silmad.
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Mirri 23.09.2017
Laupäeva hommikule järgneb pühapäeva hommik ja see tuleb ära kasutada ja rattaga sõitma minna. Juba õige varsti pidin metsa vahel esimese peatuse tegema, sest keegi toksis kusagil väga raevukalt.
Järgmisena pani mind peatuma üks korralik trall. Selgus, et kaks rähni mängisid tagaajamist.
Samal ajal kui nemad seal teeäärse puu otsas möllasid, lähenes eemalt musträhn. Ma ei saa ikka veel aru, miks ta endast nii valjuhäälselt märku annab, aga tegelikult sobib see mulle väga hästi. Muidu oleksin võinud ta ju maha magada.
Üks rähn lubas mul oma hommiküsoogi nautimist natuke lähemalt vaadata, aga siiski mitte liiga lähedalt. Sealsamas kõrval olid ämblikud korralikult vaeva näinud.
Kodus lillepeenras kohtasin veel ühte liblikat:
Üle pika aja oli hommik jälle päikeseline. Oli kohe rõõm üles tõusta. Ja veel suurem rõõm rattale hüpata ja metsa vahele tuisata. See rõõm ei jäänud viimaseks! Pärast seda, kui ühel hommikul täieliku üllatusena musträhni kohtasin, olen teda ikka ja jälle otsimas käinud. Ta elab kusagil seal Põlvamaa metsavahes, kus me rattaga sõita armastame. Kuulnud olen teda seal vist küll iga kord, näinud vähem ja normaalselt pildile saanud üldse mitte.
Musträhn ja suur-kirjurähn
Musträhn
Musträhn
Musträhn
Rähne on sealkandis üldse palju. Alles hiljuti mängisin seal ühe hallpeaga. Suur-kirjurähne on ka piisavalt.
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn
Jalutasin pisut mööda metsavahelist teed edasi-tagasi. Päris suur rohu sisse ei tahtnud minna, sest kõik oli kasteselt märg. Ühe puuotsas jäi silma uudishimulik punarind.
Punarind
Punarind
Punarind
Üldiselt oli väga ilus hommik. Päike paistis ja kuldas kogu maa üle.
Tagasiteel kuulsin mingit kahtlast hüüdu. Otsisin silmadega sõidu pealt, kust see hääl tuleb, ja leidsingi.
Hiireviu
Hiireviu
Vaatasin magamistoa aknast välja ja üle jõe paistis midagi valget. Mis see on? Mis see on? Mis see on? Haarasin jooksu pealt kaamera kaasa ja jooksin õue. Ta on tagasi! Mitu aastat tagasi nägime hõbehaigrut kevadel. Pärast seda ei ole me teda märganud ja nüüd on ta jälle siin!
Hõbehaigur
Hõbehaigur
Käisin karu otsimas, aga leidsin rähni.
