Eelmine makramee kaelaehe sai väga sinine. Seekord tegin pisut päikeselisema versiooni. Mingil moel tuletab see värvikombinatsioon mulle Jamaikat meelde, kuigi pruuni neil ju ei ole.
Selline asi sai valmis:
Eile alustasin ja täna lõpetasin ühe väikese makramee lillekese. Pean servade viimistluse peale veel natuke mõtlema, praegu jäävad need natuke karvased. Iseõppijate värk – kõik tuleb omal nahal ära proovida.
Eelmise nädala lõpus saabus minu Hiinast tellitud vahatatud nöör. Värvivalik on mul nüüd päris hea. Nii hea, et tekib lausa otsustamatus, mida nüüd küll kokku sõlmida. Lõpuks leidsin siiski ühe motiivi õpetuse ja proovisin selle järgi teha. Õpetuses olid lausa nööride pikkused antud, aga tagantjärele tarkusena võin öelda, et enamus olid puusse ja ma pidin neid jätkama.
Jalutasin kaameraga õue ilma, et oleks erilist lootust olnud virmalisi näha. Põhjapoolne taevas oli juba enne täiesti pilves. Aga ei saa ju proovimata loobuda. Vahtisin tükk aega põhja poole, aga seal oli väga pime ja silmad ei tahtnud kuidagi harjuda. Igavledes keerutasin end kohapeal ja järsku keerasin kaamera kiiresti lõunasse. Just, seal nad olidki! …
…Või siiski mitte. See oli tegelikult mingi pilvedel peegelduv valgus, mis tuli maast. Kahju!
03.11.2015
Sel sügisel olen korduvalt teinud õunamuffineid. Tõesti korduvalt. Oleks aeg see retsept siia kirja panna, et ei peaks iga kord kusagilt otsimas käima.
150 gr toatemperatuuril võid
170 gr suhkrut
2 muna
240 gr nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
400 gr puhastatud õunatükke
100 ml piima
Või ja suhkur tuleb vahule lüüa, munad juurde vahustada. Lisada kuivained (segada omavahel). Segada. Õunad ja piim juurde valada ja kergelt segada. 225-kraadises ahjus 15 minutit küpsetada. Saab täpselt ühe pannitäie ehk 12 muffinit. Peale võib puistada pisut pruuni suhkrut.
Teisipäeval käisime Elektriteatris vaatamas filmi “Moest väljas”.
Filmi tutvustuses öeldakse nii:
Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid.
Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi. Film on üles võetud aastatel 2009 – 2014.
Tänahommikune pisike nokitsus sai kollane:
Karbis hakkavad seebid otsa saama, on aeg uusi seepe juurde teha. Täna tegin saialilleseepi.
Retsept:
135 gr Shea võid
180 gr kookosrasva
360 gr oliiviõli
90 gr kastoorõli
135 gr palmirasva
200 gr saialilleteed
97 gr kookospiim
123 gr seebikivi
astelpaju-saialilleõli
saialille jahvatatud õielehti
Kookospiim tuli lisada alles siis kui rasvad ja seebikivi olid juba tahenema hakanud. Alles pärast seda panin ka eeterliku õli sisse ja seejärel läks tahenemine väga kiiresti. Jahvatatud kraami lisasin ka alles siis kui osa massist oli juba vormi valatud. Marmori mustrit ma küll enam teha ei jõudnud, mass oli juba liiga tahke.
Olen nüüd juba pea aasta aega Maci kasutaja, aga andunud fänni pole minust siiani saanud. Möllasin täna tükk-tükk aega sellega, et saaks ID-kaardiga dokumente allkirjastada ja kogu aeg oli mingi häda. Viimaks selgus, et ID-kaardi tarkvara tuleb pärast operatsioonisüsteemi uuendamist uuesti installida. Einomuidugi pidin ma ise selle peale tulema! Mul polnud enam meeleski, et ma vahepeal El Capitanile üle läksin. Ma ei suuda niisamagi meeles pidada, millise brauseriga ma ID-kaarti kasutama pean. Jah, praegu ma tean, et Mozilla on eelistatud brauser, aga nädalapärast ei pruugi see mul enam meeles olla. Ei ole minul seda Maci intuitsiooni.
Pisikesi esemeid makramee tehnikas on päris tore teha. Väga kiirest saab valmis. Arutlesime päeval just selle üle, kui palju võiks pärlitelgedel tehtud käevõrud maksta. Etsy-s on igasuguseid hindu: sellised lihtsamad maksavad 6 eurot, kallimad kuni 40 eurot. Aega võtab nende tegemine märksa rohkem kui makramee kõrvarõngaste tegemine. Materjal on ka kallim. Aga makramee kõrvarõngad maksavad pigem 13 ja rohkem eurot. Selle järgi otsustades oleks palju mõistlikum makrameega tegeleda.
Mul oli juba mõnda aega helmetelgedel üks töö pooleli. Katsetasin värvilist kaheksakanda. Reede õhtul küsis Jaan, millal mul see küll valmis võiks saada. Võtsin end siis kokku ja tegin lõpu ka ära.
Laupäeva hommikul võttis Jaan kätte, tõmbas niidid telgedele ja hakkas ise helmeid punuma. Kuigi me käisime eile õhtul kodust ära, sai Jaan oma töö juba täna valmis. Esimene!
Täna käisime Tallinnas. Käigu põhieesmärk oli ühte autot vaadata, aga pärast seda ei saanud ju ka kohe otse koju tulla. Esimene vahepeatus oli Karnaluks. Ma küll olen sellest kohast kuulnud, aga minu ettekujutus sellest oli ikka täiesti mõõda. Ma isegi ei oska seda kohta kommenteerida – tundsin end nagu laps kommipoes. Selle vahega, et ma saan hästi aru, et kõike ei ole vaja ega mõtetki kohe ära osta. Valikut oli seal igatahes kõvasti ja silmade eest võttis kohe kirjuks. Kogu selle kraami, mida Jaanil vaja läks, leidsime üles. Enamus kraamist jäi nägemata, sest seda oli lihtsalt liiga palju ja me isegi ei üritanud kõiki nurki läbi uurida. Usun, et läheme sinna veel.
Teine peatus oli Hansaplant. Eelmisel aastal saime sealt ilusaid lillesibulaid normaalsete hindadega ja kevadel tundus, et sordid läksid oodatutega ka enam-vähem kokku. Sel sügisel on mul mingi imelik aiandus-depression olnud. Kui eelmisel pühapäeval suur liiliate ja tulpide peenar korda sai tehtud, oli tunne küll hea, aga juba järgmisel õhtul ei suutnud ma seda tunnet enda sees enam üles leida ega uuesti aeda möllama minna. Seepärast ei olnud me ka siiani sel sügisel Hansaplanti jõudnud, kuigi mul see plaan juba suvel valmis oli. Olin nimelt otsustanud, et sel aastal ma Juhani juurest lillesibulaid ei osta, sest nende tarnijal on väga paljudes pakkides valest sordist sibulad. Nüüd olime niikuinii Tallinnas ja seepärast käisime Hansaplantis ikkagi ära. Mõned sibulad tulid kaasa ka. Ma tahaks nüüd näha, kes need maha istutab.
See eelmine makrameetehnikas kõrvarõngaste katsetus ei andnud mulle rahu. Olgem ausad, esimesed läksid ikka täiesti aia taha. Arvan, et ei kannaks selliseid küll kunagi. Katsetamiseks oli asjal muidugi mõte sees. Sain teada, et see tehnika huvitab mind ikka veel, aga sain ka teada, et tavalisest heegelniidist kõrvarõngad näevad haledad välja. Järelikult tuli uurida, milline oleks õige materjal. Selgus, et tänapäeval müüakse vahatatud puuvillanööri, mis on mõnes poes müügil vahatatud helmeniidi nime all. Igatahes tagantjärele tundub see nöör igati hea valik. Esimene proov sellest nöörist:
Täna oli nii:
Nädalavahetus möödus väga töökalt. Laupäeval hommikul tegelesin natuke näputööga ja tegin endale makramee tehnikas kõrvarõngad. Põhikooli ajal õppisin makramee ära vanadest Nõukogude Naistest. Isegi mu käsitööõpetaja ei osanud seda ja ma sain talle seda õpetada. Toona oli minu põhitegevus lillepotihoidjad ja vähemal määral seinakaunistused ning vööd. Nii pisikest asja nagu kõrvarõngas ei olnud ma siiani veel teinud. Vastavalt sellele ei tulnud ka kõige paremini välja. Peab veel harjutama.
Pärastlõunal sai muru ära niidetud. Täitsa huvitav, kas see oli nüüd viimane kord sellel sügisel? Jaan arvab, et ei olnud. Mina loodan, et oli. Pärast muruniitmist jõudsin veel majapidamise ära koristada ja isegi natuke laiselda. Laisklemine sai otsa sel hetkel, kui mulle meenus, et terrassil on kastitäis jõhvikaid. Mis seal’s ikka. Suurem osa neist läks praegu veega purki. Osadest aga sai jõhvikaželee. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et meil on talveks valmistudes kogunenud nii mõnigi želee.
Täna hommikul selgus, et Jaani ähvardab mingi viirus. Tegin talle küüslaugu kõrvale ka ingveriteed.
Ise läksin pärastlõunal siiski õue, sest tulbid vajavad istutamist. Müttasin täitsa tõsiselt meie suures tulpide ja liiliate peenras. Mõned tulbid said maha ka pandud, aga üldsegi mitte kõik. Tuleb veel kaevata kusagil. Tore on see, et viimane liilia oli ka oma õie lahti ajanud ning roosid õitsevad veel mõnuga.
‘Tom Pouce’ 2015
‘Secret Passion’ 2015
Septembri alguses Berliinis käies ostsin endale Tschibost helmeteljed. Seemnehelmeid on mul ju kodus terve hulk. Täpselt paras nendega katsetada. Telgedel on endal ka mingid plastmassist helmed kaasas, aga need jätavad ikka väga sellise mulje, et on 5-aastastele mõeldud. Seepärast läksid minu omad seemnehelmed käiku.
Täna hommikul tuli esimest korda sellel sügisel auto aknaklaasi kraapida.
Laupäeval käisime Tartus. Meie põhieesmärk oli natuke kangapoes hullata ja varusid täiendada, aga lisaks tahtsin ka Vikipeediasse veel mõned pildid teha.
Vahepeal jõudsime veel Tartu Kunstimuuseumi näitusele “Tartmusi kogu peidetud pool“. Näidati Tartu Kunstimuuseumi kogudes olevate maalide tagumisi külgi. Eriti huvitav oli vaadata neid maale, millel sai vaadata mõlemat poolt.
Oleme sel aastal seoses Vikipeedia fotokonkursiga suhteliselt laisad olnud, aga eile sõitsime korraks sisse Tusti külla, et seal asuva mõisa hoonesd pildile püüda. Peahoonet ei kippunud siiski pildistama, sest tegemist oli elumajaga.
