Uitamised Archives - Page 2 of 8

10. september

On 10. sept. 2017

In Fauna, Linnud, Putukad-mutukad, Uitamised

Käisin natuke rattaga sõitmas. Sügist veel ei ole. Ainult ühes kohas nägin värvilisi puid. Üks hallpea lasi ennast mõnusasti lollitada ja üks voolik üritas üle tee roomata, aga kui ma talle lähenesin, siis põgenes rohu sisse tagasi.

Kodus muru niites avastasin, et meil on oma isiklik seenepeenar:

Maja seina peal päikese käes mõnules üks pisike tegelane. Ma küll kahjuks selliseid putukaid veel kuigi hästi ei tunne, kuid see on selge, et tegemist on tirtsulisega (tundlad kehast märksa lühemad). Arvan, et see on mingi rohutirts:

Aias oli ilusat ilma nautimas ka üks tüüp, kellele ma ei oska üldse nime anda.

Õnneks on liblikatega pisut kergem ja vähemalt need, kes meie aias oma aega veedavad, on juba tuttavad.

Päevapaabusilm

Admiral

Üks huvitav roosakas karvik oli veel aias. Kahjuks ei oska ma talle päris kindlat nime anda. Arvan, et ta on hele-villkäpp. Tavaliselt olen neist palju kollasemaid isendeid näinud.

Ja lõpetuseks siia veel uks mumm:

SaveSave

Sürgavere ja võrride võidusõit

By Sille

On 9. sept. 2017

In Uitamised

Oi, küll oli vastik märg ilm! Olgu, tegelikult ei olnud ilm üldsegi nii hull, aga minul oli vale riietus ja veel valemad jalanõud. Jalad olid kohe läbimärjad ja nii oligi mul kohe külm ka. Jooksime Sürgavere laadalt korraks läbi ja heitsime pilgu võrride võidusõidule. EMHI torni ei hakanud seekord ronima.

Hiiumaa 2017

By Sille

On 21. aug. 2017

In Uitamised

Reede õhtul võttis Jaan mind töö juurest auto peale ja sõitsime otse Rohukülla. Sealt edasi praamile ja õhtuks Kärdlasse. Planeeritud ööbimiskohta jõudsime alles pärast kümmet. Väljas oli juba päris pime. Õnneks leidsime oma hosteli ilma igasuguse vaevata. Kõik oli bueno.

Laupäev, 19. august

Meil oli Hiiumaal olemiseks aega ainult üks terve päev, aga me ei lasknud end sellest segada. Magasime hommikul rahulikult välja ja asusime siis saarele ringi peale tegema. Alustasime Tahkunast. Ot-ot, ega ikka ei alustanud küll. Meil oli plaan sealt alustada, aga enne seda jäi meile Ristimägi ette.

Ristimägi, Hiiumaa

Peale selle nägime tee ääres ka Militaarmuuseumi reklaamivat tanki replikat, mida oli kasutatud filmis “1944”.

Tahkunas vaatasime kõigepealt üle Estonial hukkunud laste mälestusmärgi ja alles seejärel pöörasime tähelepanu tuletornile. Ronima siiski ei läinud.

Mälestusmärk Estonial hukkunud lastele

Tahkuna tuletorn

Järgmisena pidasime kinni EAÕK Malvaste Prohvet Eelija Kabeli juures. Vihma hakkas küll sadama, kuid läksime siiski natuke kabeli ümber jalutama ning vihm jäi peagi üle.

Malvaste Prohvet Eelija Kabel

Hiiumaa Eiffel on ka muidugi koht, millest ei saa niisama mööda minna. Vahva oli see, et just hommikul lugesin Postimehest Siiri Sisaski artiklit selle koha kohta. Seepärast oli mul väike ettekujutus, mida seal näha saab, aga Jaani jaoks oli üllatus suurem.

Hiiumaa Eiffel

Reigi kirik oli minu jaoks väga huvitav ja eriline avastus. Ma ei ole varem näinud sellise laega kirikut ja ka kiriku kivitükkidest põrand oli väga huvitav.

Reigi kirik

Pärast Reigi kiriku külastamist sõitsime Suuremõisasse. Vaatasime seal endise Viskoosa tehase hooneid. Kohati tundus, et keegi on üritanud midagi taastada, aga aknad olid kõik katki lõhutud.

Viskoosa

Järgmine peatus – Kõpu tuletorn. Seal otsustasime kõhud täis süüa ja tuletorni ronima ei viitsinud me siin ka minna. Me olime mõlemad siin juba käinud ega oodanud midagi uut. Tegin ainult ringi ümber tuletorni, et ikka mõni pilt saada.

Kõpu tuletorn

Seejärel otsustasime ära vaadata Ristna tuletorni. See on küll koht, kus me kumbki varem käinud ei olnud.

Ristna tuletorn

Ristna tuletorni udusireeni hoone

Ristna tuletorni masinahoone

Meri kohises väga-väga ahvatlevalt ja me otsustasime sellele ahvatlusele järele anda. Hakkasime lihtsalt kohina suunas minema ja jõudsime imeliste lainetega randa.

Ristna tuletorn

Ristna rand

Rannas oli lisaks lainetele ka rahvast. Mõned jalutasid niisama, teised hullasid vees. Meie jalutasime ka niisama.

Seejärel võtsime ette pikema autosõidu ja liikusime Sõru sadamasse.

Sõru sadam

Purjekas “Alar”

Purjekas “Alar

Järgmine peatus oli Orjaku linnuvaatlustornis.

Ja seejärel tegime väikese matka sääre tirbil. Meie jalutasime sinnani, kuhu sai kuiva jalaga, aga mingi seltskond daame oli otsustanud veel edasi minna. Me ei jäänud vaatama, kui kaugele nad siis täpselt läksid.

Pärast matka oligi õhtu käes ja võtsime suuna tagasi Kärdlale. Teel tegime veel mõned peatused. Esimene peatus oli Suuremõisas.

Muidugi jäi meie teele veel ka Pühalepa kirik.

SaveSave

Laupäevane varahommik

By Sille

On 14. aug. 2017

In Fauna, Linnud, Putukad-mutukad, Uitamised

Reede hommikul tööle sõites nägin, et teeäärses metsanoorendikus on ämblikud korralikult tööd teinud ja kui päike nende kastes sätendava vaeva üle ka kuldab, siis on vaated lausa hunnitud. Mul ei olnud laupäeval varase tõusmise jaoks rohkem motivatsiooni vajagi. Ajasin end kell seitse püsti ja umbes poole kaheksa paiku olin juba rattaga liikumas. Jaa, meil on nüüd jalgratas! Kõigepealt vaatasingi ämblike töö üle.

Seejärel otsustasin, et sõidan veel ühe langi juurde. Olin seal alles hiljuti väga palju liblikaid näinud ning lootsin seda ka seekord. Ma ei pidanud pettuma! Väikeseid siniseid tegelasi olid kõik kohad täis. Taustaks oli õitsev kanarbik. Imeline!

Ahjaa, vahepeal käisin Ahja jõe ääres ka ära. Üks suur kiil vuras seal vahetpidamata ringi, aga pildile ma teda ei saanud. See-eest poseeris pardiema mulle päris kenasti.

Nädalavahetus Saaremaal

By Sille

On 2. aug. 2017

In Uitamised

Reede, 28.07

Eelmisel reedel sõitsime kõigepealt Kuivastusse, et sealt praamile minna. Me ei olnud kumbki juba päris ammu enam Saaremaal käinud. Praamipilet oli ette ära ostetud ja sadamas sujus kõik imekiiresti. Isegi nii kiiresti, et saime varasemale praamile kui broneerinud olime.

Virtsus võtsime kohe suuna Kuressaarele, kuhu olin meile kolmeks ööks majutuse broneerinud. Ilma pikemate kommentaarideta võib öelda, et kuigi perenaine oli väga meeldiv inimene, ei jäänud me majutusega üldsegi rahule, sest kõik oli kuidagi ebamugav. Tekk, padi ja voodipesu tundusid väga sünteetilisest materjalist ja isegi minul oli raske magama jääda (tavaliselt uinun kohe kui pea patja puudutab). Kõige olulisem puudus aga oli see, et kuigi korteris oli elektripliit, siis see tegelikkuses ei töötanud. Pliidirauad lihtsalt ei läinud kuumaks. See fakt nullis minu kavatsuse ise süüa teha ning me pidime väljas söömas käima. Mulle muidugi meeldis, aga rahakotile kindlasti mitte.

Olime küll planeerinud kohe algatuseks Kuressaare Lossi jalutada, kuid ilm otsustas, et on õige aeg sadama hakata ja me ei tahtnud läbi vihma jalutada. Istusime hoopis uuesti autosse ja käisime esimese asjana Sõrve poolsaare tipus ära.

Sõrve tuletorn

Sõrvest tagasi Kuressaarde ei sõitnud me muidugi mitte kõige otsemat teed mööda, vaid tegime poolsaarele korraliku ringi peale. Lausa tee peale paistsid ära kivitornid.

Ohesaare pank oli kohe varsti pärast neid tornikesi. Sealsamas on ka pukktuulik, mida on võimalik ööbimiseks rentida.

Ohesaare

Ohesaare pank

Jämajas käisime kirikut vaatamas, aga kõikidest Saaremaal nähtud kirikutest ma siin praegu rääkima ei hakka, sest neid oli nii palju, et pidasin paremaks need eraldi postitusse koondada. Keda huvitab, see vaatab Saaremaa kirikute pilte siit.

Üks koht, mida kindlasti näha tahtsin, oli Kaugatoma pank. Lootsin seal kivistisi ehk sõrmuspaas näha, aga loomulikult ei näinud. Pöördusime Kuressaarde tagasi, sest õhtuks olid meil plaanid tehtud: C-Jami kontsert Ahrensburgi terassil.

C-Jam 28.07.2017 Kuressaares

Laupäev, 29.07

Laupäeva hommikul otsisime esimese asjana kohta, kus süüa. Sattusime mingite eriti uimaste pannkoogiküpsetajate juurde, kus tellimuse täitmine võttis pool tundi. Pärast seda läksime Kuressaare lossi, sest eelmisel päeval jäi seal ju käimata.

Seejärel jätkasime oma automatka ümber Saaremaa. Vaatasime jälle mõned kirikud ära ja siis otsustasime Regio kaardil märgitud ilusat vaadet otsima minna. Selleks pidime läbima päris pika munakivitee. Kui kaardi järgi tundus õige aeg ära keerata, me seda siiski ei teinud, sest see tee viis ikka päris metsa. Sõitsime hoopis munakiviteed edasi. Jõudsime välja Papissaare sadamasse. See oli muljetavaldav! Seal seisis 20-30 autot, kuid inimesi ei olnud kusagil. Olgu, pärast siiski nägime kahte inimest, aga üldiselt oli natuke maailmalõpu tunne. Tagantjärele võib öelda, et just see sadam jättis meile kogu reisi jooksul elavaima mulje.

Papissaare sadam

Papissaare sadam – mälestusmärk kohalikele purjekaehitajatele

Järgmisena tahtsime minna Kiipsaare tuletorni vaatama. Läbisime jälle väga ägeda tee. Seekord oli selleks kitsas ja käänuline liivatee ning jõudsime parklasse, kust viis tee küll veel edasi, kuid kus oli kõvasti keelav silte ees ja tuletornini jäi veel pea viis kilomeetrit. Sellega ei olnud me kahjuks arvestanud ning matkaks valmis me polnud. Pole midagi, järgmisel korral oleme targemad ja teeme selle matka ära. Seekord aga otsustasime, et jalutame lähima mereni. See kohises nii kutsuvalt.

Harilaid

Rand-ogaputk

Järgmisena jäi meie teele ette Veere vaateplatvorm. Loomulikult oli meil vaja ka trepist alla mere äärde kõndida.

Veere

Veere vaateplatvorm

Vahepeal käisime Mustjalas poes ja seejärel oli meil järgmine peatus Tagarannas. Ka siin olid inimesed hulluks läinud ja lapikuid kive ükseise peale ladunud. Viskasime juba pilgu Panga panga poole, sest sinna oli meil sel õhtul veel plaanis jõuda.

Matti Variku “Perekond” Mustjalas

Tagaranna

Aga veel enne Pangale sõitmist oli meil vaja ära käia Ninase vaatetornis ja “Estonia” mälestusmärgi juures.

Vaade Ninase vaatetornist

Ninase vaatetorn

Mälestusmärgi juures läks nii, et ühtegi pilti ei teinudki. Seal olid lisaks veel väga huvitavad kaevikud, kuid nendest ei osanud pilti teha. Nautisime hoopis kohapeal olemist. Järgmine peatuspaik oli Panga pank.

Panga pank

Mäletan seda kohta üheksakümnendate algusest. Käisime seal isa ja vennaga jalutamas ja piknikku pidamas. Kadakate vahel, metsikult. Nüüd sellele tagasi mõtlemine paneb natuke lollakalt naeratama. Praegune suur ja lai parkimisplats, niidetud alad ja kokkuvõttes steriilne turismiatraktsioon erinevad toonasest Panga pangast nagu öö ja päev. Jah, muidugi, pank on ikka samasugune, aga kogu selle ümbrus …

Teine koht, mis on samuti täiesti ära turismistatud, on Angla. Tuulikutele oli aed ümber ehitatud ja nende lähemalt vaatamise eest küsiti 3,5 eurot. Kuna sealne külastuskeskus oli avatud õhtul kella kaheksani ja meie jõudsime sinna kümme minutit enne sulgemist, siis me ei hakanud neile seda raha andma ja vaatasime tuulikuid aia tagant.

Angla tuulik ja kuu

Angla tuulikud

Pühapäev, 30.07

Pühapäeva hommikul otsustasime kõigepealt Kaali meteoriidikraatri üle vaadata.

Kaali kraater

Kaali Kraater

Kunagi olen ka sealses muuseumis käinud, aga sel korral meil ei õnnestunud sinna sisse pääseda. Me lihtsalt ei leidnud õiget ust, võib-olla seda ei olnudki, võib-olla oli muuseum pühapäeval kinni. Ei tea, me ei olnud eriti agarad otsima ka. Sõitsime hoopis edasi. Ikka paari kiriku juurest mööda ja uuesti Saaremaa põhjarannikule. Jaani külas olid mõned ilusad vaated.

Maasi maalinn on üks selline koht, mis ei ole veel nii kohutavalt turismiatraktsiooniks tehtud nagu näiteks Panga pank. Siin on piisavalt kohti, kus tuleb jala või pea ette vaadata, et endale liialt haiget ei teeks. Samas on linnuse sisemus kenasti tagasihoidlikult valgustatud ja üldmulje väga-väga hea!

Maasi maalinn

Muhu Jaanalinnufarm oli meie teel järgmine peatuspaik. Olen seal kunagi käinud ning pean tunnistama, et seekord see mulle erilist muljet ei avaldanud. Tundus rohkem selline koht, et andke raha meile.

Kuna meil aega oli, sõitsime huvi pärast ka Muhu maalinna vaatama, aga pärast Maasi maalinna külastamist ei olnud seal loomulikult kõige parem idee.

Muhu maalinn

Tornimäe

Kübassaare tuletorn

Kübassaare tuletorn

Enne oma korterisse naasmist otsustasime veel Roomassaare sadamast läbi sõita ja Abrukale ka pilgu heita.

Roomassaare sadam

Vaade Roomassaare sadamast Abrukale

Roomassaare sadam

Esmaspäev, 31.07

Esmaspäeva hommikul pakkisime oma asjad kokku ja võtsime suuna kodule. Ei, päris otse koju ei sõitnud, sest mul oli hirmus tahtmine veel Pädaste mõisas korraks ringi jalutada. Aastate tagat oli mälestus, et seal oli tore.

Pädastes sattusime kinnise tõkkepuu juurde. Tõkkepuu kõrval oli valvuriputka, kust tuli välja noormees, kes uuris, kas meil asja ka on. Küsisin, kas neil on söögikoht alles, sest meil oli täpselt ühe kohvi jagu aega. Ei, meil ei ole lauda reserveeritud. Igatahes sisse meid lubati. Jalutasime suhteliselt otse kohviku juurde. Tellisime endale ülikallist kooki ja kohvi, kuid me ei kahtesenud seda kordagi, sest mõlemad olid lisaks ka üli-ülimaitsvad. Kui kook söödud ja kohv joodud, oligi õige aeg praamile minna. Saigi läbi meie väike Saaremaa-puhkus. Oli mõnus, aeg oleks nagu seisma jäänud nendeks mõneks päevaks. Järgmisel korral otsin mugavama öömaja ka.

SaveSave

Save

Saaremaa kirikud

By Sille

On 1. aug. 2017

In Uitamised

Päris kõikidest Saaremaa kirikutest me ühe soojaga pilte muidugi ei saanud, aga kuna oluline hulk sai ära pildistatud, siis panen nende pildid siia tähestiku järjekorras üles.

Jämaja kirik

Kahtla õigeusu kirik

Kahtla kirik

Karja kirik

Kihelkonna kirik ja kellatorn

Kihelkonna kirik

Kihelkonna kiriku kellatorn

Kihelkonna kirik ja kellatorn

Leisi õigeusu kirik

Leisi kirik

Lümanda õigeusu kirik

Lümanda kirik

Metsküla õigeusu kirik

Metsküla kirik

Mustjala kirik

Pärsama õigeusu kirik

Pärsama kirik

Püha kirik

Tiirimetsa õigeusu kiriku varemed

Tiirimetsa kirik

Tornimäe õigeusu kirik

Tornimäe kirik

Reis Helsinkisse

By Sille

On 15. juuli 2017

In Uitamised

Neljapäev – Ateneum ja Kiasma

Startisime kodust päris varakult, sest pidime poole üheteistkümnesele laevale jõudma ning olime natuke mures, kuidas Tallinna liiklus hommikul olla võiks. Kõik läks väga hästi, jõudsime isegi sadamas ühe kohvi juua.

Helsinkis ostsime endale esimese asjane kolmepäevase ühistranspordipileti, sest seekord ei viitsinud me päris igal pool jalgsi käia. Seejärel suundusime esimese asjane Kiasmasse, et sealt aastased muuseumikaardid osta, aga selgus, et kui meil Soome aadressi ei ole, siis me neid ei saagi, sest originaalkaart saadetakse koju, aga välismaale ei saadeta. Seega polnud meil valikut ja pidime ostma nädalased muuseumikaardid, aga neid jälle Kiasma ei müünud, tuli minna turismiinfopunkti. Juba oligi hea meel, et saime rahulikult trammiga sõita. Tagasi kõndisime küll jalgsi, kuid siis mitte Kiasmasse, vaid alustasime hoopis Ateneumist, kus oli Alvar Aalto näitus.

Helsinki

Helsinki raudteejaam

Kiasma

Helsinki

Ateneum

Alvar Aalto – Art and the Modern Form

Minu jaoks on Alvar Aalto nimi seotud kõikvõimalike toolidega, aga loomulikult oli ta ka arhitekt ja maalikunstnik.

Sirm 100

Abilaud 915

Tugitool 41

Puhketool 39

Serveerimislaud 900

Väga huvitav oli vaadata nii Alvar Aalto jooniseid, kui ka tema puidukatsetusi. See põhjalikkus on imetlusväärne!

Alvar Aalto eksperimentaalsed puidureljeefid

Tema arhitektuuriloomingust on minu jaoks kõige tuntum nimi muidugi Finlandia-talo. Etteruttavalt võin öelda, et jõudsime seekord päriselt ka Finlandia-talo juurde jalutama.

Finlandia-talo makett

Vahepala

Pärast Ateneumi kõndisime siiski Kiasmasse, aga mul oli kõht juba tühi ja ma vajasin väikest turgutust. Istusime korraks Kiasma kohvikusse maha. Seal aga avastasime, et kell on juba piisavalt palju, et jalgu saaks puhata ka hotellis. Seekord olin ööbimiseks valinud Omena Hotelli Yrjonkatul. Asukoht oli super! Kõik muu oli rohkem selline suhtumise küsimus. Ööbida sai, väga must ka ei olnud, aga tunne oli kogu aeg selline nagu oleks laevas olnud. WC-s tekkis isegi kerge kõikumise tunne. Käsidušši ei olnud, ainult laest langeva veega versioon. Kõige rohkem häiris mind tegelikult see, et kuigi mikrolaineahi oli olemas, siis peale mõne papist topsi ei olnud seal ühtegi sööginõud. Ma pole varem papptopsis putru tegema pidanud ja loodan, et edaspidi ei pea ka. Aga noh, ööbida sai, asukoht oli väga hea ja hind oli Helsinki kohta odav – mis sa hing veel ihkad. Puhkasime natuke jalga ja läksime sama päeva jooksul juba kolmandat korda Kiasmasse – sari-kiasmatajad vist.

ARS 17 Hello World!

Seekord jõudsime Kiasmas esimeselt korruselt kaugemale ka ja nautisime näitust ARS 17.

Teisel korrusel oli palju videoinstallatsioone, kuid me oleme Jaaniga mõlemad selles mõttes väga laisad, et videosid eriti vaadata ei viitsinud. Seepärast jäid kõige rohkem silma hoopis ühe videoinstallatsiooni kõrval asunud skulptuurid, mis kujutasid, kuidas tänapäeval digiinfot lihtsalt “ära süüakse” (või vastupidi).

Jon Rafman – L’Avalée des avalés (The Swallower Swallowed: Rabbit/Pig)

Jon Rafman – L’Avalée des avalés (The Swallower Swallowed, Deer/Gorilla)

Kolmandal korrusel oli meie jaoks vaatamist rohkem. Mõned huvitavamad tööd sai pildile püütud.

Julia Varela – Folded plasma screens

Katja Novitskova – Light Potential (unfolded protein) (2016)

Katja Novitskova – Mars Potential (sunrise) (2016)

Sun Effects Oy

Jaakko Pallasvuo

Nandita Kumar – The Unwanted Ecology (2016)

Nandita Kumar – pOLymORpHic hUMansCApE (2013)

Nandita Kumar – eLEMenT: EARTH (2012)

Anna Uddenberg

Mul oli väike seljakott seljas ja huvitaval kombel ei olnud kuni neljanda ehk viimase korruseni kellelgi selle kohta ütlemist. Seal aga tuli üks muuseumi-tädi mulle märkust tegema, et tohin kotti kanda kas käes või kõhu peal, aga mitte seljas. Nojah, mida iganes. Jaan võttis mu seljakoti siis kätte. Üldiselt läks neljas korrus jälle väga kiiresti.

Hito Steyerl – Factory of the Sun

Ilja Karilampi – Pääkaupunki (2016)

Reede – Suomenlinna ja Sibelius

Kuna meie Jaaniga oleme need eestlased, kes kõige viimasena esimest korda Soomes käisid, siis ei olnud me ka eriti kursis, mis asi on Suomenlinna. Helsinki vaatamisväärsusi guugeldades ei saa aga Suomenlinnast ei üle ega ümber. Seepärast tegin Jaanile ettepaneku, et kui ilm meid soosib, siis läheme käime reedel seal ära. Ilm oli meie poolt ja nii suundusimegi reede hommikul turu kõrval asuvale kaile, kust sai nö linnaliini laevaga Suomenlinna sõita. Meie kolmepäevapiletid sobisid sinna hästi. Olime veel natuke unised ja uimased ning istusime sinnasõidul laevas sees. Kohapeal oli ilm juba päris soe ja meie ka üles ärganud. Otsustasime algatuseks pisikese ringi teha, et mitte kogu selle massiga koos jalutada, kes just laevalt maha oli tulnud.

Eriti palju ei tahtnud me teelt kõrvale kalduda, sest arvasime, et parem karta kui kahetseda. Me pole mingid erilised sportlased, kelle jalad oleks nõus kõik nurgatagused läbi käima. Seepärast keerasime uuesti kiriku poole tagasi. Tegime väikese tiiru ümber kiriku ja kiikasime sisse ka. Ja jäime kohe sõnatuks! Seal harjutas üks tütarlaps orelimängu, kuid ta ei mänginud üldsegi mingit oodi jumalale, vaid hoopis poplugusid, mis kõlasid orelil lihtsalt imeliselt. Tagantjärele oleme mõelnud, et see oli kogu meie seekordse Soome-reisi kõrghetk.

SaveSave

Aiakohvikute päev Suure-Jaanis 2017

By Sille

On 17. juuni 2017

In Uitamised

Täna toimus Suure-Jaanis jällegi aiakohvikute päev. Astusime kõigepealt Rohekalda kohvikust läbi, sest tahtsime sealset Mall Vesilo tekstiilist lillevitraažide näitust näha. Loomulikult vaatasime ka taimi (eriti viinamarju) ning hobuseid. Kahjuks me seal ühtegi fotot ei teinud.

Edasi suundusime Uuetoa talu kohvikusse. Ajasime natuke juttu ja kella kolmest nautisime majabändi esinemist. Olgu, tegelikult tunnistas bänd ise ka, et majabänd ollakse vaid poolenisti, sest neljast bändliikmest kaks on pärit Uuetoalt, aga teised kaks on “sissetoodud tööjõud”.

Ümberringi nautisid inimesed muusikat, lihtsalt olemist ja sooja ilma.

Antoniuse moeetendus 2017

By Sille

On 12. juuni 2017

In Uitamised

Reede õhtul toimus selleaastane Antoniuse moeetendus. Esimese ebameeldiva kogemuse saime juba enne algust – sissepääs oli lahendatud ühe kitsa uksega ja kuigi meil olid piletid olemas, pidime ootama selles järjekorras, kust ka pileteid müüdi ja asi ei liikunud üldsegi nii kiiresti kui oleks võinud. Õnneks oli see ka ainus ebameeldiv osa. Päris tore oli see, et lava oli toodud tavalisest teisele poole. See andis kuidagi värske vaatenurga ja mulle võimaluse sättida end kohe lava ühe otsa juurde.

Kuna see postitus on hästi-hästi pikk ja paljude fotodega, siis palun klõpsa nuppu, kui soovid seda näha.

OmaMood

By Sille

On 9. juuni 2017

In Uitamised

Viljandis toimus moeetendus OmaMood. Kuna me polnud seal varem käinud, tundus see täitsa ahvatlev. Ma polnud varem isegi Pärimusmuusika Aidas käinud. Etteruttavalt võin öelda, et me jäime etendusega väga rahule.

Lee Reinula “Kirsiaed ja Muhu roosid”

Kristina Libe “Vingersats”

Liina Laaneoja ja Annika Vaalma / Etnowerk “Ilu-olu”

Maaja Kalme ja Ilme Kosseson “Kindakirjadega käsikäes”

Marge Joa, Janel Simso, Birgit Potter, Piret Potter, Caldera Zoova, Kerli Mitrofanov “Kunstikoolikad”

“Kunstikoolikad”

TÜ VKA III kursuse rõivakujundussemestri kollektsioon “Linnulennult”

“Linnulennult”

Lilian Olle “Seto pitsiga öösärgid”

Ave Matsin, Astri Kaljus “Muinasaegsete rõivaste rekonstruktsioon”

Christi Kütt “Sõbad”

Kersti Loite, Esta Oder “Viru viisi”

Liisi-Ly Viitkin, Karolina Lehtmaa “Layk disain”

TÜ VKA III kursuse rõivakujundussemestri kollektsioon “Siniviivust roosa rõõmuni”

“Siniviivust roosa rõõmuni”

Kristi Jõeste kindakollektsioon

SaveSave

Interzum 2017

By Sille

On 31. mai 2017

In Uitamised

Mõned nädalad tagasi käisin tööasjus Saksamaal Kölnis Interzumi messil. Ei, ma ei taha siin praegu oma tööst rääkima hakata. Pigem tahan rääkida sellest, mis mulle silma hakkas. Kohe meiega samas hallis oli üks vahva näitus, mida käisin päris mitu korda vaatamas.

“Circular thinking”

Mulle meeldis siit näiteks vanadest jalgrattaraamidest tehtud mööbel. FormsitzDesign kodulehelt saab selliseid toole endalegi tellida. Isegi oma jalgrattast, kui see nii armsaks on saanud. Odav see lõbu pole, aga välja näeb igatahes väga äge.

EDDI

Silma jäi ka savist kõlarikomplekt Mapuguaquén. Nende kohta saab rohkem infot Documentarty Design’i kodulehelt. Jällegi ma ütleks, et kõlarid näevad väga ägedad välja. Kuna need on võitnud mitmeid auhindu, siis võiks loota, et need ka kõlavad hästi. Saadaval nii mono, stereo kui ka 2.1 kõlarisüsteemina. Wifi!

Mapuguaquén

Kahjuks ma enam täpselt ei mäleta, mis teema nende teksakiududega oli. Kui vaatan, kes kõik eal näitusel esindatud olid, sobiks need kiud ainult selle juurde: http://www.denimx.nl aga tegelikult ma ei tea, kas see on õige.

Väga vahva asi oli samblast vaip (Studio M. Bellinghausen):

Sambalvaip

Tekstiilijääkidest vaip on valmistatud tootmisjääkidest. Seda saab tellida, kuid hind paneb mind küll pikali kukkuma. 150 cm vaip, mille eest küsitakse 1250 eurot – kõlab metsikult, aga kõigel pidi ju oma ostja olema.

Vlisco Recycled Carpet

Taaskoodud tekstiil

Huvitavad värvilised punutud lambid olid ka:

Mood-Performance-Tants Mana

By Sille

On 23. apr. 2017

In Uitamised

22. aprillil 2017 Eesti Rahva Muuseumis

Käisime vaatamas nii peaproovi kui ka etendust. Pilte sai ka mõlema ajal tehtud ja seetõttu juhtus see, mida meil veel kunagi varem ei ole juhtunud – kaamera mälukaart sai täis. Seepärast ei saanud ma viimastest kollektsioonidest etenduse ajal enam normaalselt pilte teha. Proovi ajal asusin pildistamise jaoks kehvemas kohas ega olnud valmis kuigi hästi modellide tegevusele reageerima. Nii ongi viimastest kollektsioonidest pildid kehvemad ja neid on ka vähem.

Mood-Performance-Tants 2017 pildid on teie ees:

Nädalavahetus Helsinkis

By Sille

On 26. veebr. 2017

In Uitamised

Selle nädala absoluutne kõrghetk oli meie reis Helsinkisse. Kuna reedel oli Eesti Iseseisvuspäev ja neljapäeval seepärast lühendatud tööpäev, läksimegi juba neljapäeval laevaga üle lahe Soome.

Ööbisime Sato Hotellikoti’s. Jäi mulje, et on võetud üks vana väikeste korteritega maja, see korda tehtud, kõik korterid varustatud koodlukkudega ja nüüd on võimalik endale seal lühemaks või pikemaks ajaks väike elamine üürida. Uksekood saadeti meilile ja ka sõnumiga, mitte ühtegi hotellitöötajat me ei kohanud. Loomulikult oli toake jälle väiksem kui pildilt tundus, aga millesti otseselt puudus ka ei olnud. Pisut häiris mind see, et laua peale olid jäetud kurjad kirjad, et pead mingeid ankeete täitma, muidu rikud seadust, aga näiteks pastakat ei olnud. Üldiselt ei ole ma ka harjunud, et hotellis peaks ise prügiga kusagile keldrisse jooksma, aga no olgu, käed küljest ju selle peale ka ei kukkunud.

Hotellis oli väga lahe lift. Siiani olin selliseid vaid filmidest näinud.

Reede

Reede hommikul olime plaaninud umbes kella kümne paiku liikuma hakata ja see meil õnnestus ka. Tuul oli vastikult kõle ja lõikav, aga kui tuult ei olnud, siis soojendas päike päris mõnusalt. Kahjuks 99,99% ajast oli tuul.

Kõige esmalt võtsime suuna Turismiinfo punkti, kust saime kätte oma Helsinki Card’id. Tegelesin kodus enne matemaatikaga ja leidsin, et meil tasub need osta. Selleks, et sinna jõuda, pidime kõndima läbi Esplanaadi pargi.

Seejärel kõndisime Uspenski Katedraalini. Meiega samal ajal saabus sinna terve bussitäis rahvast ja kirik oli pisut ülerahvastatud, kuid sellest hoolimata väga-väga ilus.

Järgmisena jalutasime Helsinki Toomkiriku juurde. Vahepeal oli päike pilve alla läinud, kuid kui Senativäljakule jõudsime, kuldas päike Toomkiriku üle. Kõndisime üle väljaku ja ronisime treppidest üles. Enne kirikusse sisenemist heitsime veel pilgu väljakule – võimas vaade! Kirik ise oli seest ootuspäraselt tagasihoidlik. Pärast Uspenski katedraali külastamist võib-olla isegi liiga tagasihoidlik.

Vaade Uspenski katedraali juurest Helsinki Toomkirikule

Aleksander II monument Helsinkis Senativäljakul

Helsinki Toomkiriku sisevaade

Helsinki Toomkiriku altar

Helsinki Toomkiriku kantsel

Helsinki Toomkiriku orel

Lõikav tuul oli meid pärast sellist jalutuskäiku juba täitsa ära väsitanud ja seepärast oli meil päris hea meel jõuda Ateneumi. Selles kunstimuuseumis oli peamiselt klassikaline kunst. Sissepääsu eest küsiti täiskasvanult 15 eurot, Helsinki Card’iga sai tasuta.

Wäinö Aaltonen – “Graniitipoika I” 1917-1920

Adamson-Eric – “Siuts Barbaruse portree” 1928

Ernest Mether-Borgström – “Semafori” 1968

Heikki W. Virolainen – “Marjatta” 1965

Akseli Gallen-Kallela – “Lemmiikäiseni äiti” 1897

Lisaks väljapanekule meeldis mulle ka maja ise. Võib öelda, et meeldis nii seest kui väljast, kuid tegelikult väljast eriti imetleda ei jõudnud. Tundus, et ilm oli kogu aeg meie vastu: liiga külm, liiga sajune. (Aga võib-olla olime ise pahad sead: kord maa külmunud ja kord kärss kärnas.)

Ateneumis kulus meil umbes poolteist tundi ning pärast seda otsustasime end tankida. Meile sobivalt oli lähedal tänavanurgal Vapiano.

Kuna Helsinki Card’iga on ühistransport tasuta, siis otsustasime järgmise vaatamisväärsuse juurde sõita trammiga. Selleks vaatamisväärsuseks oli Templiplatsi kirik ehk kalju sisse raiutud kirik. Täitsa imeline, milliseid asju ikka tehakse! Tõeline insenerikunst! Tahaks kunagi sinna kirikusse mõnele kontserdile minna, sest sealne akustika tundus fantastiline. Meie külastuse ajal mängis seal vaikne klaverimuusika, mis parteris kõlas vaikselt, kuid rõdul kostis palju paremini kõrvu. Sissepääsu eest küsiti 3 eurot, kuid Helsinki Card’iga sai jälle tasuta.

Pärast kaljukiriku külastamist otsustasime, et Sibeliuse parki me sellise ilmaga jalutama ei lähe ning sõitsime selle asemel natuke trammiga. Meie jaoks oli üllatus, et mingil hetkel muutus tramm number kaks trammiks number kolm ja siis pärast jälle vastupidi. Igatahes sai trammist tõusmata kahe trammi ringi peale kokku üks päris korralik linnavaatlus tehtud. Väljusime trammist uuesti Helsinki pearaudteejaama juures ning võtsime suuna Kiasmale.

Helsinki raudteejaam

Enne aga tahtsime tassikese kohvi teha. Nii imelik kui see ka ei ole, ei olnud see sellel suunal kuigi kerge, sest kohvikud olid vist kõik selja taha jäänud. Lõpuks astusime sisse enda jaoks suvalisse majja ja leidsime lõpuks ikkagi kohviku. Lisaks kohvi nautimisele püüdsid minu pilku sealse hoone liftid. Need tundusid mulle väga tehnokraatlikud. Pärast vaatasime järgi, hoone milles olime, oli Sanomatalo.

Ja juba me olimegi Kiasma juures. Olin küll jällegi unistanud, et saan selle hoone arhitektuuri nautida, kuid nagu juba mitu korda mainitud, oli õues väga kõle külm ja me ei tahtnud seal olla sekunditki kauem kui tõesti vaja. Seepärast nautisime hoonet ka pigem seestpoolt.

Kiasma

Mannerheimi kuju

Kiasma

Kiasma sissepääs oli Helsinki Card’iga jällegi tasuta, muidu oleks 12 eurot küsitud. Veel viimaseid päevi oli avatud Mona Hatoum’i tööde näitus. Tegemist on Beirutis sündinud palestiinlannaga, kes elab 1975. aastast alates Londonis ning on briti kodanik.

Mona Hatoum – “Keffieh” 1993-99

Mona Hatoum – “Cellules” 2012-13

Mona Hatoum – “+ and -” 1994-2004

Mona Hatoum – “Undercurrent (red)” 2008

Mona Hatoum – “Hot Spot” 2013

Mona Hatoum – “Present Tense” 1996/2011

Mona Hatoum – “Socle du monde” 1992-93

Mona Hatoum – “Jardin public” 1993

Mona Hatoum – “Silence” 1994

Mona Hatoum – “Daybed” 2008

Mona Hatoum – “Grater Divide” 2002

Mona Hatoum – “Light Sentence” 1992

Mona Hatoum – “Map (clear)” 2015

Mona Hatoum – “Impenetrable” 2009

Laupäev

Laupäeva hommikul oli meil veel piisavalt aega, et käia ära disainimuuseumis. Sealses hoones oli kolm korrust. Keldris oli keraamika näitus, esimesel korrusel põhikollektsioon ja teisel korrusel tekstiilinäitus. Kuna muuseumitöötaja soovitas põhikollektsiooniga alustada, siis nii ka tegime. Täiskasvanutelt küsiti sissepääsu eest taas 10 eurot, kuid meie saime oma Helsinki Card’idega ka siin tasuta sisse.

Annika Rimala

Kasimir Malevitch – Teeserviis

Björn Weckström – Planetary Valleys

Keldrikorruse oli Pauliina Pöllaneni keraamikanäitus “Pooltäis”. Sellest ei osanud ma esiti midagi arvata. Huvitav vaadata küll, aga ma vist olen liiga võhik ja liiga pragmaatiline. Samas ruum ise oli väga-väga ilus ja inspireeriv – näitusepaigana lausa ideaalne.

Pauliina Pöllanen

Teisel korrusel oli Kirsti Rantaneni tekstiilide näitus.

Kirsti Rantanen – “Split bedrock”

Kirsti Rantanen

Kirsti Rantanen – “Pojad”

Kirsti Rantanen – “Marks on the bedrock”

Kirsti Rantanen – “The touch of the earth”

Kirsti Rantanen – “Requiem” 1987

Kirsti Rantanen – “Dawn and the Queen”

Kirsti Rantanen – “The goddess of dreams”

Kirsti Rantanen – “The Elements: Fire in Water, Earth in Air”

Kirsti Rantanen

Kirsti Rantanen – “Snow cover in Spring”

Kirsti Rantanen – “Summer Path”

Kirsti Rantanen – “Lapland Lichen”

Kirsti Rantanen – “Girl with Flaxen Hair”

Kirsti Rantanen – “If there was only more dough”

Kirsti Rantanen

Save

Väike ringkäik Võnnus

By Sille

On 11. veebr. 2017

In Uitamised

Mul oli vaja Võndu postkontorisse minna ja võtsin fotoka ka kaasa. Kunagi päris mitu aastat tagasi olen Võnnu kirikut küll pildistanud, aga ühelt poole tahaks loota, et minu oskused on paremaks muutunud ja teiselt poolt mul ju vahva talvise ilmaga pilte Võnnust veel ei olnud. Nüüd siis on.

Võnnu kirik

Next Hotel Rivoli Jardin Helsinki

By Sille

On 26. jaan. 2017

In Uitamised

Eelmise aasta jaanuaris ööbisin täpselt samas hotellis, aga kuna tookord oli keset minu toa vaipa suur veiniplekk ja selle varjamiseks oli kasutatud tugitooli, siis ei olnud selles toas ruumi ega olnud ka mugav olla. Seekord broneerisin Superior toa lootes, et seal on mõnusam. Sama hotelli valisin sellepärast, et selle asukoht on suurepärane. Lisaks saab hotelli hoovis tasuta parkida ja hommikusöök oli väga hea.

Seekord ööbisin siis Superior toas. Minu jaoks on väga oluline, et saaksin õhtuti teed teha ja see võimalus oli seekord olemas. Esimese hooga ei hakanud veekeetjat ja tasse kusagilt silma, aga õnneks leidus kõik vajalik siiski telerialuses kapis. Tuba oli kena ja puhas.

Next Hotel Rivoli Jardin

Ärkasin kella kuue paiku ja üldsegi mitte selle pärast, et ma oleksin end kenasti välja maganud. Kusagil töötas mingi väga lärmakas mootor! Nii palju siis superior toast. Suutsin veel tunnikeseks suikuda, kuid ärkasin selle sama müra peale uuesti. Järgmine kord pean vist ikka teise hotelli valima.

Krakow

By Sille

On 4. dets. 2016

In Uitamised

Sel aastal ei ole ma Krakowi jõuluturust eriti vaimustuses. Wroclawis oli kindlasti ilusam ja meeleolukam.

Wroclawi jõuluturg 2016

By Sille

On 3. dets. 2016

In Uitamised

Töö viis mind jälle enne jõule Poola.

IDeeJazz ja Enver Izmaylov

By Sille

On 14. nov. 2016

In Uitamised

Käisime laupäeval kontserdil ja minu jaoks oli see just IDeeJazz ja Enver Izmaylov. Tegelikkuses oli kontserdil kaks esinejat. Lisaks Enver Izmaylovile esines ka Dino Saluzzi Group.

Aga et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kuna Jaanil oli koolis tegemist ja minul aega küll, siis me olime kokku leppinud, et mina lähen varakult Elleri kooli kohale ja valin meile mõnusad kohad (sest kohad olid vabad) ning Jaan tuleb kohale vahetult enne kontserdi algust. Kuna mul sai linna peal jalutamisest kõrini varem kui ma eeldanud olin, läksingi päris vara kohale ja olin lausa esimesena kohal. Saali mind siiski ei lubatud, sest muusikud tegid veel heliproovi. No mis seal ikka, jäin siis ukse taha ootama. Inimesi tuli kogu aeg juurde ja mingil hetkel hakkas mulle tunduma, et pean uksele lähemale liikuma, sest muidu olen lõpuks kõige kaugemal ja varakult saabumisest ei ole mitte mingit kasu. Siis jõudis Jaan ka juba kohale ja terve uksetagune oli rahvast täis. Olgu, lõpuks lubati meid siiski saali ja lavale tuli Enver Izmaylov, kelle esinemine oli tõesti super.

Enver Izmaylov

Enver Izmaylov lõpetas oma esinemise ja algas vaheaeg. Vaatajad visati saalist välja, sest muusikud tahtsid heliproovi teha. Vaheaeg oli algselt planeeritud pooletunniseks. Vaatajad saadeti kooli peale jalutama ja keldrisse kohvikusse. Võtsime ka algul suuna kohvikule, aga seal oli nii suur tunglemine, et me vaatasime, kuidas sealt minema saaks. Ootasime ja ootasime ja ootasime ja päris kõrini sai juba. Me ei teadnud Dino Saluzzist mitte midagi ja lohutasime end kogu aeg sellega, et kindlasti on ta suurepärane. Eriti kui arvestada, et Enver Izmaylov oli esimene esineja. Kui meid lõpuks tund aega hiljem uuesti saali lubati, olime täitsa põnevil. Band tuli lavale ja me ei suutnud oma kõrvu uskuda. Mina jõudsin mingil hetkel järeldusele, et minu haridus- ja kultuuritase ei ole lihtsalt vastavad, et sellist muusikat nautida osata. Ringi vaadates tundus, et ma ei olnud ainus. Kogu see olukord tekitas päris lõbusa tunde, aga kontserdi lõppu ootasin ma ikkagi. Mitte midagi ei oleks kaotanud, kui oleks kohe pärast Izmaylovi esinemist ära koju läinud. Pigem oleks võitnud. Ei oleks pidanud seal nõmedalt ootama.

Jean-Michel Jarre kontsert Saku suurhallis

By Sille

On 3. nov. 2016

In Uitamised

Kui esimest korda kuulsin, et Jean-Michel Jarre Eestis kontserdi annab, mõtlesin selle peale vaid korraks. Nädala sees ja hind ka parasjagu krõbe. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle hakkas tunduma, et see võiks siiski olla üks nendest kontsertidest, millest saab korraliku elamuse ja ma ostsin piletid ära. Muidugi ei suutnud ma seda Jaani eest saladuseks jätta, kuigi üllatada oleks ka tore olnud.

Täpselt kolmapäeva hommikuks tuli lumi maha ja seepärast startisime Tartust päris varakult. Olime aegsasti kohal ja võtsime elu rahulikult. Kontsert pidi algama kell 7 õhtul. Tõesti-tõesti, kell 7 oligi keegi laval ja mängis mingit muusikat. Paar valgusvihku sähvis ka läbi saali. Inimesed muudkui kõndisid edasi-tagasi ja otsisid oma istekohti. Vahepeal tundus, et numbreid ikka üldse ei tunta ja selleks, et oma kohani jõuda, valitakse mingi suvaline sektor, kust minnakse inimeste vahele ja siis hakatakse ridade vahelt oma kohani pressima. All saalis ei paistnud lugu parem. Kogu sellest sebimisest jäi mulje, et oleme sattunud mingi küla jaanipäevale: kusagil mängim mingi muusika, kusagil on lõke ja inimesed tormavad ringi ning otsivad, kust õlut saaks. Kogu see värk läks veel hullemaks kui see keegi, kes soojendajat mängis, poole kaheksast lavalt ära läks. Järgnes pool tundi kõige jubedamat edasi-tagasi sebimist.

Kell kaheksa tuli lavale Jean-Michel Jarre isiklikult ja kõik muutus! Saime sellelt kontserdilt sellise elamuse, et olen nõus kogu nõmeda ootamise andeks andma.

Tartu Valgus

By Sille

On 23. okt. 2016

In Uitamised

Sellel nädalavahetusel oli Tartus valgusfestival Tartu Valgus. Käisime eile seda vaatamas. Alustasime Toomemäelt.

Kahjuks ei jõudnud me ära oodata, millal Toomkirikule laserkiirtest tornid tehti. Ilm oli tuuline ja kõle ja lihtsalt paigal seista ei olnud võimalik. Seepärast jalutasime Toomemäelt uuesti alla Raekoja platsile. Enne tegime Vana Anatoomikumi juures ka väikese ringi. Raekoja platsil olid väga vahvad pildid seintele kuvatud.