Kolmapäeva hommikul oli maas selle aasta esimene valge ollus. Täna aga sadas päeval taevast suuri ilusaid lumeräitsakaid. Samal ajal paistis läbi pilve päike, mis tekitas õue imelise valguse. Juss ei olnud sellest valgest sodist just eriti vaimustuses, aga häda ei andnud häbeneda. Pärast esimest ringkäiku oli tal igatahes tuppasaamisega kiire ja enne sisenemist said kõik käpad korralikult puhtaks raputatud.
Täna hommikul oli maas selle aasta esimene hall. Jah, ma olen ühel hommikul juba saanud auto esiklaasilt jääd pühkida, kuid seekord oli asi tõsine. Pühkimisest ei piisanud, kraapimine oli päevakorral.
Olen viimasel ajal nii palju kokkamisega tegelenud, et ise ka ei usu. Vahelduseks peaks siia midagi muud ka riputama peale retseptide. Ja nagu ikka, et kõik ilusasti ära rääkida, pean alustama sellest, et… ah, nii kaugelt ei viitsi. Aga täna oli mul hirmus vajadus natuke midagi pildistada; mitte koduseid vaateid, vaid midagi muud. Asi lõppes sellega, et istusin autosse ja sõitsin natuke ringi. Midagi eriliselt head küll objektiivi ette ei jäänud, kuid vähemalt sain end maha rahustada.
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén