Olen küll põhimõtteliselt sama asja korra juba teinud, kuid kordamise mõttes võtsin veelkord ette Coursera kursuse “Python Data Structures”.
Rubriik: Lugemine-vaatamine Page 2 of 3
Juhuu!
Tüpograafia on üks selline asi, mis on mind siiani alati end natuke ebakindlalt tundma pannud. Kui millegi kujundamiseks läheb, on alati palju nö kirjutamata reegleid, mida peaks järgima. Kust ma peaksin teadma, mis on hea ja mis halb tava? Või milliseid šhrifte peaks vältima? Miks ma ei võiks mingit suvalist fonti kasutada? Kõik see tekitab tunde, et parem on ennast sellistest teemadest eemale hoida. Aga ma ei taha! Tahan hoopis neist teemadest rohkem teada ja end nendega kodusemalt tunda.
Ka pärast selle kursuse läbimist ei saa ma kuidagi öelda, et ma nüüd kõike teaks, aga mingi enesekindluse sain tagasi. Oskan nüüd ehk rohkem šriftidele tähelepanu pöörata ja tekstide paigutusele ka.
Näiteks ei soovitanud see kursus kasutada kahelt poolt joondamist (nagu mina tavaliselt teen), sest see võib tekitada teksti sisse imeliku kujuga tühimikke. Soovitati vasaku servaga joondamist ja seejuures tähelepanu pöörata paremale servale. Kui parema serva ridade otsad jäävad kammikujuliselt, on see parim. Rea lõppu ei sobi jätta 2-3-tähelisi sõnu. Lõigu lõppu ei sobi jätta mõnetähelist rida. Lõigu esimene rida ei tohiks olla eelmise lehekülje lõpus (orb) ega viimane rida uuel lehel (lesk).
Courseras on kursus nimega “Using Python to Access Web Data”. Olin seda mõnda aega juba edasi lükanud, kuid viimastel nädalatel võtsin end kokku ja vaatasin videod ära ning tegin ka ülesanded ära. Päris rahule ei saa endaga veel jääda, sest liiga palju tuleb ikka veel järele vaadata ja nö spikerdada. Loodan siiski, et mõne aja pärast ei ole asi enam nii hull ja Python saab mulle omasemaks ning ma saan päris ise ka koodi kirjutamisega hakkama. Lihtsamate osade kordamiseks on mul plaan varasemaid Pythoni kursusi uuesti üle vaadata. Alustasingi ühega juba ja sealsete testide tegemine annab julgust uskuda, et kunagi võiksin ka selle “…Web Data” teste teha ilma kusagilt vaatamata.
Eile hilisõhtul sai mul vaadatud järjekorne Coursera kursus. Seekord oli selleks “Learning how to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subjects”. Väga huvitav kursus oli.
Ma pole kunagi joonistada osanud ja disainist ei tea ma ka eriti midagi. Aga ma tahaks teada. Sellepärast üritan end igal võimalusel harida. Coursera-s on viimasel ajal avaldatud mitmest kursusest koosnevad nö spetsialiseerumised ning graafilise disaini spetsialiseerumise esimeseks osaks oli “Graafilise disaini alused”(Fundamentals of Graphic Design). Otsustasin proovida, kas saan sellega hakkama. Kohe esimese nädala ülesandeks oli piltide loomine ning ma olin juba valmis püssi põõsasse viskama ja selle kursuse lihtsalt ära vaatama. Õnneks saab Courseras oma õpinguid ka nö edasi lükata ehk järgmise kursusega liituda ja ma otsustasin lõpuks seda teha, et ikkagi piltide loomist proovida. Hakkama sain! Täna potsatas postkasti teade, et olen kursuse läbinud.
Courseras on viimasel ajal ka see muutunud, et enam ei anta kursuste tasuta läbimise eest mingit tunnistust. Nii ongi see väike pildike mu ainus tunnistus. Aga sellest pole midagi. Mul poleks selle tunnistusega niikuinii kusagile minna. Teadmised on ikkagi minu!
Alguses oli päris huvitav lugeda, kuidas nii paljude meediast tuttavate ettevõtetega on tegelikult käitutud, aga lõpuks hakkas juba igav, sest kogu aeg oli sama jama, samad valed ja sama vassimine.
Ajakirjadega koos saabusid meile ka Kekkilä ja Biolani väikesed teatmikustiilis reklaamid. Ma ei taha neid alles hoida, sest meil lihtsalt ei ole sellise kraami jaoks ruumi, ga mõned mõtted otsustasin siia kirja panna:
Sammal ja muru:
Sammal vohab happelises mullas, samas muru vajab lubjarohket alusmulda. Seetõttu on oluline regulaarne muru lupjamine. Ka varjulises kasvukohas tunneb sammal ennast murust paremini. Peamine eeldus sambla levimiseks on maa tihenemine, mistõttu murutaimede juured ei saa enam küllalaselt hapnikku. Sellisel juhul tuleb mulda õhutada. Väiksetel aladel saab auke teha hanguga või kangiga, lüües umbes 10 cm sügavusi auke. Parim aeg muru õhutamiseks on kevad, aga õhutada võib ka muru kasvuperioodil. Kui muru on õhutatud ja sammal mehhaaniliselt eemaldatud, muru väetatakse. Väetisele puistatakse õhuke kiht musta mulda. Rehitsemine viib mulla murutaimede varte juurde. Mulla all aktiviseerub mikroorganismide tegevus, mille tulemusena paraneb mulla struktuur ja õhuvahetus. Selle tulemusel paraneb ka murutaimede juurestik.
Viljapuud:
Viljapuude kasvukohal peab mulla sügavus olema umbes 80 cm.
Istutamise järgselt kasta taime iga nädal, 30-40 liitrit korraga.
Õuna- ja pirnipuude õige hoolduslõikuse aega on kevad-talvel, kui pungad ei ole veel puhkenud.
- retsiprookus, vastastikune toime (me tunneme kohustust vastata meile tehtud teenetele samaga),
- autoriteet (me laseme ekspertidel ennast juhendada),
- pühendumine/järjekindlus (me tahame tegutseda oma eesmärkide ja väärtushinnangutega kooskõlas),
- defitsiit või vajadus (mida väiksemad on millegi varud, seda rohkem me seda tahame),
- sümpaatia, meeldivus (mida rohkem meile inimene meeldib, seda enam tahame talle jaatavalt vastata),
- sotsiaalne heakskiit (me vaatame, mida teised teevad, ja käitume vastavalt sellele)
Robert Cialdini “Influence: Science and Practice”
Sattusin mingit internetiturunduse blogi lugema (http://www.learnabouttheweb.com). Leidsin sealt viite ühele päris huvitavale lehele: http://www.wpthemedetector.com/ Selle väikese vidinaga saab vaadata, millist wordpressi teemat mingi veebileht kasutab.
Teine päris huvitav leht on: http://www.similarweb.com Sealt saab vaadata liiklust enda valitud veebilehel.
Üks väga huvitav kursus lynda.com-is on The Neuroscience of Learning, mille autoriks on Britt Andreatta.
Mulle ei ole anatoomia kunagi eriti meeldinud ja seetõttu pole ma ka aju ehitusse kuigivõrd süüvinud. Pärast selle kursuse vaatamist aga on minu sõnavaras hipokampus täiesti esindatud. Väidetavalt võib hipokampust võrrelda lühimäluga. Just hipokampus on see, mis aitab inimesel õppida. Hipokampus hakkab tööle ainult siis, kui inimene süveneb millessegi. Õppimise alustamiseks ongi väga oluline süveneda. Eriti pikalt ühe asja õppimisega tegeleda ei ole mõtet, sest hipokampus ei suuda liiga palju korraga vastu võtta. Optimaalne aeg on ca 15 minutit, kindlasti mitte üle 20 minuti. Selle aja möödudes peaks kas tegema pausi või vahelduseks millegi muuga tegelema. Väga oluline on oma ajule puhkust anda. Millal tulevad tavaliselt kõige paremad mõtted? Mingi suvalise tegevuse juures: nõusid pestes, õhtul voodis, autoga sõites jne. Seda just sellepärast, et aju töötab paremini, kui talle vahepeal puhkust anda. Britt Andreatta rääkis päris mitmest testist. Üks huvitavatest oli selline, et üks grupp õppis samal päeval hommikul kell kaheksa ja õhtul kell kaheksa, teine grupp aga õhtul kell kaheksa ja siis järgmisel päeval kell kaheksa hommikul. Mõlemat gruppi testiti ja teise grupi tulemused olid paremad. Uni on oluline! Väidetavalt pidi aju kõige suurema osa tööst ära tegema tund enne ärkamist. Seepärast peaks üritama loomulikult ärgata ja mitte endale äratuskella panna. Kui on vaja varakult tõusta, et näiteks tööle minna, siis tuleb piisavalt varakult magama minna.
Õppimise etapid:
- Õpi!
Tasemed
Tsükkel
Süvenemine (fookus)
- Mäleta!
Ühendused
Tunded
Taastamine
- Tee!
Päästik
Titesammud
Autasu
Olen juba mitut puhku tõdenud, et minul seda Maci intuitsiooni ei ole. See muidugi ei tähenda, et ma sellega lepiks. Üldsegi mitte! Ma pole harjunud, et arvuti minust targem on ja seepärast üritan Maciga sügavuti tutvuda. Vaatasin-kuulasin ära lynda.com-i kursuse Mac OS X Yosemite Essential Training. Selle kursuse autor on Nick Brazzi, kes räägib tervelt kaheksa tundi sellest, kuidas Yosemite’it kasutada. Pean tunnistama, et ootasin nii pikalt kursuselt rohkem põhjalikkust. Näiteks ootasin seda, et räägitaks Automator’ist, kuid seda ei juhtunud. Sain lihtsalt korraliku üldpildi Yosemite’ist.
Kuna mul on vaja natuke heegeldada ja selle taustaks programmeerimisega seotud videosid vaadata ei saa, sest ei suuda pidevalt videot vaadata, siis vaatasin vahelduseks ära Drew Boyd’i kursuse Writing a Marketing Plan.
- äri definitsioon
- skoop
- eesmärgid
- strateegiad
- eelarve
Lauren Bacon’i kursuse-triloogia kolmas osa Collaborative Design: Process and Efficiency räägib sellest, kuidas juhtida disainiprotsessi nii, et kõik hästi sujuks.
Lynda.com-is on kursus Influencing Others, mille autor on John Ullmen.
18 meetodit, kuidas teisi mõjutada:
- paku ratsionaalset analüüsi
- tsiteeri usaldusväärseid allikaid
- viita põhjendatud eeskirjadele, reeglitele või normidele
- loo tungiv vajadus või puudus
- demonstreeri valu ja võlu
- tee liite ja koalitsioone
- kasuta sotsiaalset tõestus
- algata samaga vastamine või vahetus
- julgusta pühendumist ja järjepidevust
- näita silmatorkavat võrdlust või kontrasti
- lisa oma ideedele mõju
- ühine jagatud väärtuste või põhimõtetega
- ühenda strateegia või kõrgemate eesmärkidega
- loo sõprussuhe ja usaldus
- ole positiivselt meelestatud ja meeldiv
- küsi abi või nõu
- ole mõjutatav
- ole eeskujuks
Ma olen ennast täiesti rahuldava tasemega Exceli-kasutajaks pidanud, kuid Pivot tabelid on mulle ikkagi pisut võõrad olnud. Olen viimasel ajal oma üldisi Exceli-oskusi arendanud ning ühes eelnevatest kursustest puudutati servast ka Pivot tabeleid. Täitsa huvitav! Võtsingi ette kursuse nimega Excel 2010: Pivot Tables in Depth, mille autor on Curt Frye. Pärast selle kursuse vaatamist tundub, et ma võiksin igast asjast Pivot tabeli teha ja selle ka täitsa vabalt oma maitse järgi kujundada. Veelgi enam – nüüd ma juba tõesti tahaksin ka Power Pivotit katsetada.
Ma ei saa ikka veel üle sellest, et arvuti minust targem on ja tunnen, et pean teda paremini tundma õppima. Seepärast vaatasin ära ühe kursuse nimega Mac OS X Yosemite Tips and Tricks, mille autoriks on Christopher Breen. Ma polnud varem näiteks Spotlighti otsinguid kasutanud ja Automator’ist ei olnud kuulnudki. Just Automator on midagi, mida ma tahaksin palju-palju rohkem tundma õppida. Samuti peitsin just pärast selle kursuse vaatamist ära Dock’i, sest mulle meeldib taustaks olevaid fotosid vaadata ilma segavate elementideta. Saab näha, kas see jääb nii või panen tagasi. Järgmine Yosemite’i kursus ootab mind!
Arvatavasti kõik inimesed on mingil hetkel avastanud, et kuigi nad peaksid midagi olulist tegema, otsivad nad endale hoopis asendustegevusi. Lynda.com-is on selle kohta üks lühikursus nimega Overcoming Procrastination ja selle autor on Brenda Bailey-Hughes.
Vahel tuleb ka selliseid kursuseid vaadata, mis ei käi kokku hobide või huvidega, vaid igapäevase tööga. Vaatasin ära kursuse nimega Sales Skills Fundamentals, mille autoriks on Christopher Matthew Spencer. Midagi eriti uut ta küll ei rääkinud, kuid vaadata oli huvitav ja inspireeriv.
Lynda.com on viimastel aegadel minu pea igapäevane kaaslane. Täna õhtul lõpetasin järjekordse Exceli-teemalise kursuse: Excel 2010: Data Validation in Depth. Olen seda andmete õigsuse nö tagamist ise ka tihti kasutanud, kuid ikkagi oli siin uut ja huvitavat.
Näiteks tegin ma just tööl mitmeosalist rippmenüüd täitsa käsitsi, kuid sellelt kursuselt sain teada, kuidas seda palju lihtsam teha oleks. Vastavad nimekirjad tuleb valmis teha ja seejärel Formulas lehelt Create from Selection.
Excel on mulle alati huvi pakkunud. Praegu aga huvitun kõige enam sellest, kuidas erinevad failid omavahel tööle panna. Seepärast vaatasin lynda.com-is sellist kursust: Excel 2010: Managing Multiple Worksheets and Workbooks. Tegemist oli päris huvitava kursusega, kuigi ka see sai enne läbi kui mind päriselt huvitava osani jõudis :( Muidugi, ma ju ei tea isegi, mis see täpselt on, mida mul vaja. Või noh, tean küll, mul on vaja lahendust, aga kuidas seda täpselt teha või kust seda lahendust otsida, vot seda ei tea. Igatahes sellelt kursuselt sain tõuke mõnd Pivot tabeliga seotud kursust vaadata.