Meie naabritüdruk Nora on juba 4kuune
Rubriik: Lemmikud
Käisime Noraga jalutamas. Kõige rohkem nautis ta vett.
Meil on uus naaber! Tema nimi on Nora.
Juss on meiega koos elanud alate 2012. aasta septembrist. Sündis ta sama aasta augustis ehk praeguseks ei ole veel viie aastanegi. Sellest hoolimata kimbutab teda miski, mille kohta ei oska isegi arst midagi asjalikku arvata. Esmaspäeval oli Jussil üks väga halb päev. Tema jalad ei kandnud õieti ja ta liikus ringi nagu joobes. Õnneks sai ta jalad peagi uuesti alla. Mõned päevad söötsime teda süstlaga, kuid neljapäeva õhtul tõestas ta meile, et saab ise pasteedilimpsimisega hakkama. Nüüdseks on tal veel vaid suu kogu aeg avatud. See ei sega tal vahepeal natuke hulluks minemist ja mööda aeda ringi tormamast. Aednikuks olemisega saab ta ka ikka ideaalselt hakkama.
Nagu öeldakse, et teiste lapsed kasvavad kiiresti, nii võib vast ka öelda, et teiste lemmikloomad kasvavad kiiresti. Minu vanemate väikesest koerakutsikast on nüüdseks saanud juba täitsa suur ja asjalik koeratüdruk. Eriti palju ta enam joosta ei viitsigi. Varem jäi küll mulje, et tegemist on “duracelli-jänesega”. Kahjuks ei olnud tal seekord ka erilist huvi meile poseerida. Õnneks mõne klõpsu ikka saime.
Toredast väiksest sõbrast kasvab päris kiirest tore natuke suurem sõber. Tegelikult on päris hämmastav, kui palju energiat võib ühel kasvaval koeral olla. Donnat ei ole normaalolekus üldse võimalik pildistada, sest pildid jäävad kõik udused. Selleks, et mingit enam-vähem pilti saada, tuleb koer enne ära väsitada. :D
Täna nägi Juss aknast, et õues kõnnib üks must kass. Temaga ma kahjuks pikemalt tutvust teha ei saanud, sest ta jooksis mind nähes kohe ära. Naabrite hall kass oli aga nõus isegi pildile jääma. Tal on kevadiselt raske ja kräu tuleb väga tihti suust. Päris tore, et meie Juss ei tea, mis teda niimoodi karjuma peaks ajama.
Ootasin täna pikisilmi vihma. Mingi mõttetu kogus isegi sadas. Vahepeal käisin vaatamas, ei olnud isegi mitte viite millimeetrit ära niisutanud.