Juhuu, sain lõpuks endale selliseid helmeid, mida saab makramee sisse kasutada ehk millel on piisavalt suured augud, et sealt pael läbi ajada. Läks kohe katsetamiseks:
Rubriik: Makramee
Kuna makramee on viimasel ajal minu jaoks jälle huvitav käsitöö, siis üritan pidevalt harjutada ja midagi uut proovida. Sel nädalal tegin ühe Youtube’i video põhjal käevõru. Päris sama ei teinud, sest esiteks ei olnud mul sobivaid helmeid ja teiseks tundus mulle kohati, et videos näidatavat mustrit saab paremini teha.
Kas inglid peavad alati valged olema? Tavaliselt vist on, aga minu ingel on hoopis helepruun. Pea ja tiivad said kangesti tumedad, sest mul lihtsalt ei olnud heledamaid helmeid, aga küllap seda annab tulevikus parandada. Seekord siis selline:
Eile õhtul nägin Facebookis ühte makramee kuloni tegemise õpetust ja tahtsin seda kohe proovida. Päris samasugust ma ei teinud, aga eriti palju ei muutnud ka.
Makramee tehnikas ehteid on tore teha, sest need saavad suhteliselt ruttu valmis. Mitte nii nagu Haapsalu sallid. Peale selle saab tegemise käigus pidevalt mõelda, kuidas edasi teha, mida muuta. Kogu protsess on selline mõnus loominguline sõlmimine.
Seekord kasutasin kivikeseks rodokroniiti. Ka see sai Viljandi Hansalaadalt Epu käest ostetud.
Jaan käis mai lõpus Tsiistre linamuuseumis praktikal ning tuli sealt koju peotäie linakiuga. Üritasime sellest võimalikult lihtsaid meeneid välja mõelda. Minu esimene mõte oli muidugi makramee ja võtmehoidjad. Need proovisin kohe ära ka. Jäid pisut karvased, aga kui natuke hoolikam olla ja võib-olla ka erinevaid värvitoone kasutada, siis võiks päris huvitav saada.
Narvas nägime linast tehtud kaitsvaid amulette. Mõte on hiiglama tore. Tegin ka kiirelt mõned proovid. Seekord ma tõesti kiirustasin ega näinud eriti vaeva kiudude sirgeks seadmisega. Tahtsin pigem proovida ja tulemus on sellele vastav. Jällegi, vaja oleks olla tegemise juures hoolsam ja mõni värvitoon lisaks ei teeks ka paha. Naturaalne hall on küll väga kena, aga meenete juures jääb plassiks.
Naistekaitsja
Perekaitsja
Perekaitsja
Võtmehoidjad
Viljandi Hansapäevadel sattusime Epp Petrone “Indiast” müügitelki ja läksime sõna otseses mõttes lolliks. Krahmisime endale terve hulga kivikesi kokku. Pärast ei jõudnud ära imestada, miks me nii palju raha poolvääriskivide peale raiskasime. Mis tehtud, see tehtud. Eks mul väike tagamõte oli ja valisin lapikumaid kive, mida saaks ehetesse kasutada. Tahaksin oma makramee oskusi natuke värksendada ja parandada ning paeltesse punutud väike kivike on minu meelest väga kaunis. Üks Epu juurest valitud kividest oli sammalahhaat. See on lihtsalt nii salapärane ja kena. Tema mõjust ei teadnud ma varem midagi. Mulle meeldis tema välimus.
Alles nüüd lugesin, et sammalahhaat on stabiliseeriv ja tasakaalustav kivi, mis on tugevasti seotud loodusega. Tegemist on uute alguste kiviga, mis eemaldab meie teelt tõkked ning energeetilised köidikud. Jõukusekivina tõmbab sammalahhaat ligi küllust. See olevat ka aednike kivi just sellesama külluse pärast, toovat vilja ja saagiõnne.
Sammalahhaat tugevdab stressi aegadel keha. Kivi energia on abiks neile, kes tunnevad end ebastabiilsetena ja taskaalututena. See on suurepärane kivi haigusest taastumise või sõltuvusest vabanemise ajal. See suurendab vaimset kontsentratsiooni, püsivust ja vastupidavust.
Sammalahhaat on puhastav kristall puhastades nii isiklikku kui ka keskkonna energiasüsteemi. See aitab vähendada tundlikkust ilma vastu. See kivi toob uusi sõprusi.
Sammalahhaat suurendab meelte teravust ja neuronite aktiivsust. See aitab vabaneda stressist ja depressioonist, toob rahu ja stabiilsust emotsionaalsele inimesele. See kivi vabastab hirmust ja pingetest avardades inimese isiklikku ruumi ja arengut. Samuti parandab sammalahhaat enesehinnangut ning tugevdab positiivseid iseloomujooni, aidates teistega paremini läbi saada.
Sammalahhaati seostatakse südametšakraga, mis reguleerib meie suhtlemist välismaailmaga ja kontrollib, mida me võtame omaks ja millele seisame vastu.
Palju-palju muud huvitavat infot sammalahhadi kohta saab lugeda crystalvaults.com-i leheküljelt.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et algselt oli mul käes hoopis teine kivi, millele makrameest ümbris teha. Kahjuks said paelad natuke lühikesed lõigatud ja siis pidin ma nö plaan B välja mõtlema. Lõpptulemusega olen ise täitsa rahul.
Bumblebee jasper – on see siis jaspis või päriselt ei olegi? Ei mina tea, ma pole mingi kiviteadlane. Mulle meeldib selle kivi välimus. Kollane toon tuleb kivi väävlisisaldusest. Väidetavalt aitab see kivi allergiate, kõhuprobleemide, närvisüsteemi- ja südameveresoonkonnahäirete puhul. Lisaks aktiveerib see sakraal- ja päikesepõimiku tšakraid. See aitab muutustega leppida, leida uusi võimalusi, tõsta enesehinnangut ja teha otsuseid ilma emotsioonidesse laskumata.
Viimasel ajal olen käsitööalaselt tegelenud ühe enda jaoks väga suure projektiga, mis tõenäoliselt võtab veel mõnda aega enne kui valmib. See aga tekitab natuke lootusetuse tunde. Tahaks vahelduseks ka seda head hakkama saamise tunnet tunda, kui miski valmis on saanud. Millegi väikese ja kiire jaoks sobib alati makramee – lõbus sõlmimine. Eile õppisin, kuidas kivi ümber makrameed punuda.
Ma olen alati öelnud, et kunstnik ma ei ole, aga tubli käsitöölase ehk annab välja. Nii ka seekord. Jälle Internetist näpatud kellegi teise idee. Jah, mitte 100% järgi tehtud, aga vastavalt oma võimalustele.
Eelmine makramee kaelaehe sai väga sinine. Seekord tegin pisut päikeselisema versiooni. Mingil moel tuletab see värvikombinatsioon mulle Jamaikat meelde, kuigi pruuni neil ju ei ole.
Eile alustasin ja täna lõpetasin ühe väikese makramee lillekese. Pean servade viimistluse peale veel natuke mõtlema, praegu jäävad need natuke karvased. Iseõppijate värk – kõik tuleb omal nahal ära proovida.
Eelmise nädala lõpus saabus minu Hiinast tellitud vahatatud nöör. Värvivalik on mul nüüd päris hea. Nii hea, et tekib lausa otsustamatus, mida nüüd küll kokku sõlmida. Lõpuks leidsin siiski ühe motiivi õpetuse ja proovisin selle järgi teha. Õpetuses olid lausa nööride pikkused antud, aga tagantjärele tarkusena võin öelda, et enamus olid puusse ja ma pidin neid jätkama.
Tänahommikune pisike nokitsus sai kollane:
Pisikesi esemeid makramee tehnikas on päris tore teha. Väga kiirest saab valmis. Arutlesime päeval just selle üle, kui palju võiks pärlitelgedel tehtud käevõrud maksta. Etsy-s on igasuguseid hindu: sellised lihtsamad maksavad 6 eurot, kallimad kuni 40 eurot. Aega võtab nende tegemine märksa rohkem kui makramee kõrvarõngaste tegemine. Materjal on ka kallim. Aga makramee kõrvarõngad maksavad pigem 13 ja rohkem eurot. Selle järgi otsustades oleks palju mõistlikum makrameega tegeleda.
See eelmine makrameetehnikas kõrvarõngaste katsetus ei andnud mulle rahu. Olgem ausad, esimesed läksid ikka täiesti aia taha. Arvan, et ei kannaks selliseid küll kunagi. Katsetamiseks oli asjal muidugi mõte sees. Sain teada, et see tehnika huvitab mind ikka veel, aga sain ka teada, et tavalisest heegelniidist kõrvarõngad näevad haledad välja. Järelikult tuli uurida, milline oleks õige materjal. Selgus, et tänapäeval müüakse vahatatud puuvillanööri, mis on mõnes poes müügil vahatatud helmeniidi nime all. Igatahes tagantjärele tundub see nöör igati hea valik. Esimene proov sellest nöörist:
Nädalavahetus möödus väga töökalt. Laupäeval hommikul tegelesin natuke näputööga ja tegin endale makramee tehnikas kõrvarõngad. Põhikooli ajal õppisin makramee ära vanadest Nõukogude Naistest. Isegi mu käsitööõpetaja ei osanud seda ja ma sain talle seda õpetada. Toona oli minu põhitegevus lillepotihoidjad ja vähemal määral seinakaunistused ning vööd. Nii pisikest asja nagu kõrvarõngas ei olnud ma siiani veel teinud. Vastavalt sellele ei tulnud ka kõige paremini välja. Peab veel harjutama.
Pärastlõunal sai muru ära niidetud. Täitsa huvitav, kas see oli nüüd viimane kord sellel sügisel? Jaan arvab, et ei olnud. Mina loodan, et oli. Pärast muruniitmist jõudsin veel majapidamise ära koristada ja isegi natuke laiselda. Laisklemine sai otsa sel hetkel, kui mulle meenus, et terrassil on kastitäis jõhvikaid. Mis seal’s ikka. Suurem osa neist läks praegu veega purki. Osadest aga sai jõhvikaželee. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et meil on talveks valmistudes kogunenud nii mõnigi želee.
Täna hommikul selgus, et Jaani ähvardab mingi viirus. Tegin talle küüslaugu kõrvale ka ingveriteed.
Ise läksin pärastlõunal siiski õue, sest tulbid vajavad istutamist. Müttasin täitsa tõsiselt meie suures tulpide ja liiliate peenras. Mõned tulbid said maha ka pandud, aga üldsegi mitte kõik. Tuleb veel kaevata kusagil. Tore on see, et viimane liilia oli ka oma õie lahti ajanud ning roosid õitsevad veel mõnuga.
‘Tom Pouce’ 2015
‘Secret Passion’ 2015