Mõned vihmapiiskadega õied:
Kevadel tegi Jaan pojengipeenra serva pajuvitstest punutud aia. Ootasin kogu aeg, millal pojengid sealt lõpuks üle kaarduma hakkavad. Aga… sel aastal vist ei hakkagi, sest kogu aeg on sellised tuuled, et kõik taimed on suht kummuli puhutud. Samas võib-olla ma olen jälle liiga kannatamatu. Kõik pojengi ju veel ei õitse. Saame näha.
Meie roosihekk hakkab ka vaikselt vormi võtma. Pikapeale on mõned pargiroosid isegi kasvama läinud ja näitavad nüüd oma õisi. ‘Hansaland’ on päris armas ja põõsa suuruse kohta õitseb rikkalikult.
Pojengide hiilgeaeg on kohe-kohe käes. Sel aastal on meil juba päris mitut tooni õisi pojengipeenras, kuid kõik ei ole veel ootuspärase välimusega. Loodame, et kui neile natuke aega anda, on veel muudatusi oodata. Kollane puispojeng ju suutis meid sel aastal üllatada. Miks siis mitte teised.
Kunagi ammu (vist aastal 2012) ostsime endale Jaapani puispojengi, mis pidi meie teada kollane olema. Istutasime ta tookord ülemisse aeda maha, aga eriti hästi talle seal ei meeldinud, kuigi ta ka seal õitses. Kollane ta muidugi polnud. Oli hoopis valge. Mingil hetkel sai ta ümber istutatud ja sel aastal tundub ta päris hoogsalt kasvavat. Nüüd avastasin, et on õienuppe lahti ajama hakanud ja need on – kollased!!!
Prismas oli hulk lillesibulaid ja -juurikaid müügile tulnud. Mulle jäi pihku pojeng “Prairie Charm”. Kodus istutasin selle esialgu potti. Ehk hakkab kasvama.
Sel aastal on pojengid kurvad, sest nende õitsemine on sattunud vihmasele ajale. Kõik pildid, mis siiani pojengidest teinud olen, on vihmapiiskadega.
Muidugi, peale pojengide on aias praegu teisigi rõõmustajaid ja ma ei pea siinkohal ainult maasikaid silmas.
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén