Pildikesi elust enesest

Rubriik: Päevaliiliad Page 1 of 2

Uued päevaliiliad meie aias

Sel nädalal oli Juhani juures püsililledele allahindlus 40%. Käisin juba eile seal vaatamas, aga siis tundus, et keegi minuga kaasa tulla ei taha. Tänaseks olin seda natuke seedinud ja teada saanud, et tegelikult tahtis üks päevaliilia siiski minuga tulla. Läksingi täna ja võtsin ta sealt kaasa.

‘Moonlight Masquerade’ – kõrgus 65 cm, Keskmise kõrgusega puhmikuline. Kreemikad õied on väga effektsed tänu tumedale lillakaspunasele südamikule. Õitseb VI-VII. Tumerohelised läikivad lehed. Täispäike kuni poolvari. Normaalne parasniiske aiamuld. Üksikult, püsikupeenrasse. Sobib lõikelilleks. Sobivad naabrid on kurerehad, lupiinid, mesiohakad, käokingad, astilbed, hostad, kobarpead, kukekannused, kõrged kõrrelised.

Nii ma seal siis kõndisin, päevaliilia pott näpus, aga inimesel on ju kaks kätt. Teise kätte tuli ka midagi haarata. Pildi pealt ja kirjelduse järgi tundus väga äge olema ‘Black Prince’ – Kõrge kasvuga puhmikuline. Suhteliselt varase õitsemise algusega.Tumelillade õite läbimõõt üle 11cm. Korduvõitseja!

Kõik oli ilus kuni selleni, et tulin koju ja hakkasin oma uut saaki kirja panema. No ja palun väga! See ‘Black Prince’ on mul nime järgi juba olemas, aga no päris kindlasti ei ole minu ‘Black Prince’ tumelilla, vaid on punane mis punane. Nüüd tuleb huviga oodata, millised õied minu uuel sõbral siis on.

Mida tähendab “dormantne”?

Väga paljude päevaliiliate juures on kirjas sõna “dormantne”. Mida see tähendab? Selle mõistega viidatakse päevaliilia lehestikule või õigemini sellele, kuidas päevaliilia lehestik talve üle elab. Dormantne päevaliilia tähendab seda, et taime lehestikul on talvel puhkeperiood ning taim kaotab talveks kogu lehestiku. Kevadel tärkab kasvupungast täesti uus ja värske leherosett.

Mida tähendavad “diploidne” ja “tetraploidne”?

Tihti kohtab päevaliilia kirjeldustes termineid “diploidne” ja “tetraploidne”, mis näitavad kromosoomide arvu rakus: esimesed on ühe, teised kahe kromosoomi- paariga.

See ongi üks põhjus, miks päevaliiliatel on nii palju sorte – geneetiliste mutatsioonide võimalused on suuremad.

Üldiselt on tetraploidsed sordid suurema õie, kirevama värvi ja tugevama kasvuga. Paraku võivad neist paljud olla Eesti tingimustes külmaõrnad, kuna nende aretuses on kasutatud geene, mis pärinevad igihaljastelt liikidelt.

Praegu on siiski veel ülekaalus diploidsed sordid. Kuna neid on hästi palju, leiab nende hulgast hõlpsalt sobiva värvi ja õiekujuga päevaliilia.

Allikas: arvatavasti Maalehe lisa Targu Talita. Leidsin googeldades küll info ja failid lehekülgede kaupa, kuid kahjuks ei olnud failide järgi võimalik kindlaks teha, kust need pärit on. 

Juuni lõpp

Ja ongi järjekordne juuni lõpp käes. Roosid õitsevad, esimesed liiliad õitsevad ja esimesed päevaliiliad samuti õitsevad. On ilus aeg.

24. juuli

Mõned pildid praegusest aiast:

16. juuli

Juba mitu päeva ei ole ma viitsinud uusi pilte üles panna, kuigi uusi õitsejaid on. Tavaliselt tuleb pildistamise vajadus valel ajal meelde. Kas on siis päike liiga ere või hoopiski juba väljas hämar.

Jaheda suve õied

Olenemata sellest, et suvi on pärast meie reisi väga vihmane ja jahe, suudavad mõned lilled siiski õitsema hakata. Päevaliiliate peenras on esimesed õied, liiliad alustavad ka õitsemist.

Uusi õisi meie aias

Esimene päevaliilia õis on lahti, raudrohi õitseb, kirjuliilia õitseb, habenelgid õitsevad jne jne jne.

Jälle valesti!

Kuidas saab nii olla, et hoolimata sellest, et ajan sordinimedel näpuga järge, avastan pidevalt, et midagi on valesti. Tegin alles oma päevaliiliate lehekülje korda ja kõik tundus nii ilus, kuid täna hommikul avastasin, et suure peenra esimeses reas viimasena kasvab hoopis mingi punaseõieline puhmas. Ja mina kirjutasin oma kataloogi, et see on kõrge kollane, mis on eelmisel aastal ema juurest toodud. No uskumatu! Kust see punane siis pärit on? Ja kas ema juurest siis kollast ei saanudki? Ma olen sõnatu.

Ikka lilli

Uusi õisi jagub praegu tõesti igasse päeva. Alustame päevaliiliatest:

Mõned liiliad ka:

Ja roosid:

23. juuli

Suvel võiks vist iga päev uusi lillepilte üles panna. Igal hommikul on uued õied avanenud või vähemalt näitavad nad oma uut nägu.

Ilmad on praegu nii soojad, et päeval ei taha küll õues mitte midagi teha. Eile sõitsime hoopis minu vanemate juurde külla ja tõime sealt hulga kive kaasa. Kividel on oma otstarve olemas, kuid selleks, et planeeritu kõik tehtud saaks, on neid veel märksa rohkem vaja. Algus on siin:

DSC_2791-1-2

Päevaliiliad alustavad

Päevaliiliate aeg hakkab kätte jõudma:

Reisimise vahepala

Kahe reisi vahel on õige aeg heita kiire pilk oma aeda. Hommikul oli muru veel niitmata, kuid päeva jooksul sai see niidetud. Samuti sai päeva jooksul rohitud ja kobestatud liiliate peenar ning kuna sel aastal on igasugu kahjureid ja haigusi rohkem kui muidu, siis sai liiliate peenar ka tuhaga ära multšitud. Osadel liiliatel on hahkhallitus kallal, kuid õnneks mitte kõigil. Õigel ajal ei olnud mul aega nendega tegeleda ja neid pritsida. Nüüd pean lootma, et tuhast on mingigi kasu. Vähemalt on liiliad sõna kuulanud ega ole meie Berliini-reisi ajal ära õitsenud. Lubasin neile ju, et niida kõik jalapealt maha, kes vahepeal julgevad ära õitseda.

Tokkroosid on nii pikaks kasvanud, et varjavad altpoolt aiast juba pea kogu vaate ülemisse aeda. Suhteliselt keeruline on niimoodi aiast ilusaid üldvaateid saada.

 

Esimene päevaliilia

Eelmisel aastal tegime endale suure päevaliiliate peenra. Sel aastal sinna enam midagi juurde ei mahu. Võhma lillepäevadelt ostsime ühe uue sordi lisaks ja seepärast tuli niikuinii uue peenraga alustada. Kui õe juurest iiriseid toomas käisime, siis selgus, et meil puudub ka see sort, mida tema tavaliseks kollaseks nimetas. Muidugi lõime labida maasse. Ja nüüd ta juba rõõmustabki meid oma õiega. Selle aasta esimene!

DSC_1006-1-2

Mõnus laupäev

Täna hommikul ärgates oli tunne, et oleme korralikult petta saanud. Lubatud ilusat sooja ja päikesepaistelist ilma ei paistnud kusagilt. Õues oli vaevalt 17 kraadi sooja ja taevas pilvedega kaetud. Ei tundunud just eriti meeldiv.

Samal ajal kui Jaan oma emale järele läks, et ta meile külla tuua, vaatasin mina meie päevaliiliate peenra üle. Fantastiline! Täna oli seal ilusaid õisi kohe mitu!

Ka trompetliiliad on täies õiteilus. Nende iseloomustamiseks ei ole mul isegi piisavalt sõnu. Muidugi, Jaani ema mega-super-giga-hüper suurte õitega liiliatele jäävad need alla, aga on ikkagi kaunid.

DSC_4962v

Selleks ajaks kui Jaan koos emaga tagasi jõudis, oli ilm pisut heledamaks läinud ning peagi tuli päike välja. Tänu sellele saime veeta mõnusa päeva terrassil.

Päevaliiliad näitavad end

Pühapäeval laienes meie päevaliiliate peenar päris korralikult. Juba eile näitasin esimesed uustulnukad oma õisi ning täna juba järgmised. Kõik pildid pole küll ilusad, sest enne kui mina pildistama jõudsin, oli vihm juba õite kallal käinud.

Aiasõber

Tänase päeva märksõna on igal juhul Aiasõber. Nimelt käisime täna Aiasõbra aiandis. Aga selleks, et kõik ilusasti ära rääkida, tuleb alustada hoopis mujalt. Türgis Arasta Bazaaril lasime Jaani emale spetsiaalse paki türgi maiust kokku panna. Sellise, kus oleks võimalikult palju erinevaid sorte. Eile otsustasime, et on aeg see saajale ära viia ning läksime Jaani emale külla. Pärast kohvi-kooki-jutuajamist palus ta meid oma aeda imetlema. Ja me jäime sõnatuks… keset kõike muud ilusat oli kaks SUUREÕIELIST liiliat. Ma pole eluski nii suuri trompetõisi näinud! Selgus, et ta oli need tellinud Bakkeri kataloogist. Mul isiklikult on Bakkeriga seoses pärast eelmise sügise esimest ja seni viimast sealt kauba tellimist tohutu tõrge ning ma pole kindel, millal ma sellest üle saan. Mul on küll kõik kataloogid alles ning lehitsesin neid õhtul, aga praegu olen veel seda meelt, et kindlasti saab ka kohalikust kaubandusest selliseid liiliaid. Jõudsin oma liiliate mõttega õhtul Aiasõbra kodulehele ja avastasin sealt soodushinnaga päevaliiliad. Jaani polnud vaja ära rääkida, et täna kohale minna. Vahel tundub, et tal on kõiki lilli rohkemgi vaja kui mul. Ma olin veel täna hommikul valmis kogu üritusest loobuma, aga Jaan ütles, et tuleb ära käia ja need päevaliiliad koju tuua. Loomulikult! Peale võimaluse endale sealt kõike koju kaasa tuua, saime ka sealsete peenarde vahel ringi jalutada ja praegu õitsvaid päevaliiliaid imetleda. Me kumbki ei olnud neid varem korraga nii palju näinud. Seal oleks võinud igal sammul vaimustusest lamaskile langeda. Nojah, igal juhul lõppes kõik sellega, et lisaks seitsmele soodusmüügis olnud päevaliilia sordile pidi üks täishinnaga peaaegu valge õiega isend ka meiega kaasa tulema. Peale selle veel kolm trompetliiliat ja kolm iirist. Õhtu lõpuks võin uhkusega öelda, et kõik need lilled said veel täna maha istutatud ning enamgi veel. Eile Juhani juurest tulnud kaks päevaliiliat on ka omal kohal.

Päevaliiliate peenra värske nägu:

DSC_4804v

Tänased õitsejad

Kohe aeda astudes jäi silma, et päevaliilia “Red Rum” on õied avanud. Väga ilus punane toon! Kahjuks ei saa ma väikesele kollase õiega päevaliiliale kuidagi õigel ajal jaole. Õis on kas liiga vähe lahti või juba liiga ära õitsenud, et pilti teha. Pean teda vist tihemini vaatamas käima.

Red Rum

Veel üks naabritädilt saadud liilia on lahti läinud. Peaks nüüd veel kuidagi välja uurima, mis selle sordi nimi on.

DSC_4767v

Meie roosipeenras õitseb praegu “Landora“. Selle roosiga oli selline lugu, et ta lausa tahtis minuga Juhani juurest kaasa tulla. Olin just temaga kokkuleppele saanud, et ma võtan ta kaasa, kui sealsamas kõrval peatusid naine ja mees. Neil oli juba käru peal neli erinevat roosi ning naine osutas minu Landora kõrval seisvale roosile. Mees arvas selle peale vinguva häälega, et see olevat mitte midagi ütlev. Mulle tundus situatsioon koomiline, haarasin Landora kätte ja muigasin mehele näkku. Ta vist sai ikka aru, et see irooniline muie oli talle. Igatahes jõudsid nad mulle pärast kassa juures järele ja ta vahtis mind mõrvari pilguga. Ärgu siis ülbitsegu lilledega!

Landora

Paar päeva pärast Landorat tuli meie aeda veel kaks roosi. Need pidi küll mõnda aega potis ootama kuni ebaküdoonia neile peenral ruumi teeb, kuid kolmapäeval kolis ebaküdoonia lõpuks oma uude kohta kohe päevaliiliate peenra otsas ning roosid said oma kohale asuda. Üks neist on antiikroos “Nina Renaissance” ja teine peenraroos “Sutter’s Gold“. See on ikka kohutav, milliseks võib ebaküdoonia minna, kui teda ei piirata. Peale selle ei ole keset lillepeenart kindlasti mitte tema õige koht. Nüüd on tal oma pesa, mille serv on piiratud ja tahaks loota, et suudame teda seal ilusti ohjata.

Tõin kolmapäeval vanemate juurest uuesti jupikese näärelehist kibuvitsa (Rosa pimpinellifolia) ning üritan teda meie pargirooside hekki kasvama saada. Eelmine kord ei õnnestunud, sest ta kuivas lihtsalt ära. Ema õpetas nüüd oma väikest last, et kasta tuleb ka :) No ma ju kastan. Käisin täna kontrollimas, vähemalt üks leheke on täiesti heas konditsioonis, seega peaks lootust olema. Sealsamas kõrval ajab uusi nuppe “Yellow Dagmar Hastrup”.

Yellow Dagmar Hastrup

Aiatööd

Tänase päeva kokkuvõtteks võib öelda, et mitme õhtu pikkune kaevamine sai lõpuks kroonitud valmis peenraga. Päevaliiliad kolisid sirelite alt peidust ära ja astusid päevavalgusesse. Kollast päevaliiliat oli üllatuslikult kaks puhmast. Ühtemoodi madalad, aga ühel on lehed palju peenemad kui teisel. Seepärast sai kollast päevaliiliat praegu kaks puhmast. Punase päevaliilia, mida pean Red Rum’iks, istutasin ka ümber ja jagasin sedagi. Puhmas oli küll suur, kuid jagada oli seda väga raske. Suurest puhmast sai üks suurem ja üks väiksem puhmas ning natuke sai veel eraldi potti ka tõstetud, et teda saaks õele anda. Õhtul vaatasin peenra veel üle – keskmine suur punane puhmas on kuninglik. Kui see kõik nüüd veel õitsema ka läheb… mmmm…

DSC_4728v

Laupäeval lustisime natuke Juhani juures ja tõime seal kaasa ühe kollase pargiroosi. Meil on plaan aia serva teha pargiroosidest hekk. Värava juures on esimesed puhmad juba olemas, nüüd sai see kollane ka sinna ära isutatud. Roosi täpne nimi on “Yellow Dagmar Hastrup“.

Yellow Dagmar Hastrup

Juba pikemat aega ootas istutamist Mustjas luudpõõsas “Cyni” Tegelikult oli sellel ootamisel põhjus ka. Nimelt pidi ta saama koha seal, kus praegu on kollane puispojeng (ei saa märkimata jätta, et kuigi see õitses, siis kollast ei suutnud me tuvastada). See omakorda pidi kolima allapoole aeda teiste pojengide juurde. Kuna see aga eeldab suuremat kaevamist, siis läheb natuke aega, luudpõõsa istutamine ei kannatanud enam oodata. Nii saigi luudpõõsas vaid pisut puispojengist tahapoole isutatud.

Jaan tõi töölt tulles terve hulga kive koju kaasa. See on suure töö algus, aga minu unistustes saab nendega kaetud heki ja peenarde vaheline ala, et seal ei peaks muru niitma, aga et sinna ikkagi ligi saaks. Hekki on ju ka vaja pügada.

Päevaliilia “Daring Deception”

Meie uus päevaliilia suutis oma esimese õie ära õitseda nii, et me seda pildistada ei jõudnudki. Seekord palusin Jaani, et ta päeval foto ära teeks, sest hommikul nägin küll, et õis on lahti, kuid pildistamiseks aega polnud. Õhtul selgus niikuinii, et vihm jõudis õie enne ära rikkuda, kui mina töölt koju jõudsin. Aga siin see on, päevaliilia “Daring Deception” teine õis meie peenral:

DSC_3949v

Page 1 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén