Restoran töötab:
Kuu: veebruar 2018
24. veebruaril külastasime Viljandis Laidoneri. Tahtsime ka näha, kuidas Laidoner salliga välja näeb. Ilus nägi.
Ilm oli jube-jube külm. Jaan läks Laidoneri juurest otse autosse. Mina olin paksemalt riides ja tahtsin natuke rohkem lauluväljakut vaadata. Kui ka suuna auto poole võtsin, nägin üht vanapaari diagonaalis Jaani kiriku juurest tulemas. Nad seisatasid korraks lauluväljaku serval ja kiikasid Laidoneri poole.
Mees: “Laidoneril on sall kaelas. Kas hobusel ka?”
Naine: “Hobusel ka.”
Mees: “Ja-jah.”
Ja nii nad edasi läksidki.
Oli suurepärane päev. Vahepeal paistis päike ja vahepeal sadas lund ning vahepeal olid päike ja lumesadu korraga.
Leevikesed on seekord kahekesi sööma tulnud:
Emane leevike
Emane leevike
Emane ja isane leevike
Isane leevike
Hommikul unisena toas ringi uimates märkasin äkki, et restoran on vaikseks jäänud. Kardina tagant paistis midagi ootamatult suurt. Hiilisin teise tuppa kaamera järele ja esimesed klõpsud tegingi juba sealsest aknast. Selgus, et meie restorani on maandunud isane raudkull.
Raudkull, isane
Raudkull, isane
Musttihasest on saanud meie restorani igapäevane külaline.
Musttihane
Musttihane
Musttihane
Leevikesi on meil endiselt vähe, kuid õnneks üha tihemini on mõni siiski kohal. Sellist punast ilu on ülejäänud rohe-kollase vahel ju lausa mõnus vaadata.
Leevike
Leevike
Leevike
Hallpead ei olnud vahepeal mõnda aega näha, kuid nüüd on ta jälle ilusti meie restoranis külaliseks.
Hallpea-rähn
Hallpea-rähn
6. veebruari õhtul oli mul võimalus pisut Norrköpingus ringi vaadata.
Alles hiljuti viskasin nalja, et palun mulle akna taha üks musttihane organiseerida. Ma küll ei tea, kes mind kuulda võttis, aga täna oli musttihane tõesti meie akna taga.
Musttihane
Musttihane
Musttihane
Musttihane ja rasvatihased