Eile hommikul sain oma üllatuseks autol aknaid jääst puhastada – oli esimene hallane hommik sel sügisel. Ja täna oli siis teine:
Kuigi tänahommikune hall oli juba etteaimatav, ei jõudnud ma piisavalt varakult õue, sest millegipärast läks nii, et ma isegi ei mäleta, et oleksin äratuse kinni pannud ja magasin rahulikult umbes tund aega kauem kui mul tegelikult plaanis oli. Pidasin päris pikalt sisemist võitlust, kas sellest hoolimata jalgrattaga sõitma minna või mitte. Otsustasin natuke minna ega kahtesenud grammigi. Puud olid aru saanud, et midagi on teisiti ja lehed tekitasid langedes tihedat sahinat.
