Eile pärast tööd üritasin kodus veel natuke lillepeenart kaevata, aga tohutu pilv tegi kogu maailma pimedaks ja sääsed korraldasid ka mulle kallaletungi ning ma kolisin tuppa ära.
Varsti märkasin, et õues on imeilus, sest päike oli veel enne loojumist välja tulnud ja kuldas kogu aia üle. Toas laua taga istudes ei näinud ma esialgu päris hästi kõike seda ilu, aga kui Jaan saunavihad akna eest tuppa tõi, siis võisin segamatult õue vahtida. Juss võiks akna pealt oma käpajäljed ka veel kokku korjata, siis oleks eriti tore, aga noh, see on tema “käpakunst”.
Kui väljas oli juba peaaegu pime, märkasin punakat kuusirpi otse üle jõe puude taha vajumas. Kui sellist vaadet pakutakse nii, et ole ainult mees naine ja mine too see foto terrassilt ära, siis ei saa seda ju tegemata jätta. Käisin terassil pilte tegemas nii telekonverteriga kui ka ilma. Vaade oli lihtsalt lummav.
Seejärel avastasin, et Facebooki virmalisteseltskond on juba kuuendat õhtut järjest elevil ning kuigi oli juba aega magama minna, otsustasin ka veel korraks jalad selga võtta ja jõe ääres ära käia. Esimesena nägin paksu udu ning arvasin juba, et ega seal midagi rohkemat olegi. Tegin mõned pildid ja seal oli roheline kaar täitsa olemas. Selline madal ja natuke igav. Klõpsisin nii ja teisiti pilti teha, vahepeal Suurest Vankrist ja vahepeal Linnuteest ja sekka virmalistest ka. Natuke igav oli ja mõtlesin, et peaks ikka tuppa ära minema, sest järgmisel päeval on vaja ju jälle tööle minna, aga jäin veel natuke viivitama sinna. Ja siis see algas! Vaatemäng oli vägev!
Värisevate kätega otsisin kaamerast kohta, kust sai seda intervallvõtte peale panna. Samal ajal tegin kiireid arvutusi, kui suur intervall peaks olema ja mitu võtet ma teha lasen. Järgmise päeva tööpäev vasardas ikka kuklas. Sain kaamera tööle ja jooksin ise korra tuppa, et Jaanile ka teada anda, sest telefoni mul kaasas ei olnud. Pärast lihtsalt seisin kaamera kõrval ja nautisin, nautisin, nautisin. Palja silmaga oli näha nii virmaliste veiklemine kui ka sambad. Imeline!
Ja kõige lõpuks kohtusin aias siiliga.
