Iga päev on uusi iirisesorte, mis on oma õie avanud. Pildistan nad küll võimalikult kohe üles, kuid siia neid kirja panna kogu aeg ei jõua. Panen parem mõned koos.
Naabrite õunapuu otsas kondas musträstas ja jäi kohe mu pildile.
Käisin täna jõe ääres linde luuramas. Vahelduseks on päris huvitav ka jalgupidi vees sulistada. Üks pisike tegelane tundis ennast seal üsna koduselt. No ja miks ta ei peaks? Kõrkja-roolind sobis sellisesse kooslusesse ju ideaalselt.
Kõrkja-roolind
Iirised on minu meelest imelised lilled. Nende õiteehitus on nii omapärane ja mitmekesine, et neid võikski vaatama jääda. Iga päevaga avaneb uusi madalakasvuliste iiriste õisi.
Sebisin täna jälle iiriste peenras ja üritasin sealt umbrohtu eemaldada, aga kuna vihma pole olnud, siis on maa nii kõva, et see on suhteliselt raske tegevus. Juba kolmas iiris on õitsema hakanud – küll nad on sel aastal ikka varased!
Mõned hilisemad tulbid näitavad alles praegu oma täit ilu. Mõneti on mul neist kahju, sest varasemad tulbid saavad alati palju rohkem tähelepanu. Praegu aga on teised õied juba huvitavamad. Proovin end siiski niipalju distsiplineerida, et nad vähemalt pildile saaks ja nö kataloogis olemas oleks.
Eelmisel reedel ehk siis 6. mail sai esimest korda muru niidetud. Nädal hiljem ei tundunud muru ka üldsegi pikk, aga piisavalt palju niidet jäi maha. Vihma pole juba ammu tulnud ja maa on kohati täitsa betooniks kivistunud. Ei jõua piisavalt palju kobestamas käia.
Kevad on olnud soe ja loodus on arenenud väga kiiresti. Nartsissid ja tulbid on teinud korraliku õitsemisralli. Piibelehed õitsevad. Hämmastav on see, et kohe varsti avab esimene iiris oma õie.
Tundub, et kõik hostad on kasvama hakanud. Mõned on küll veel nii pisikesed, et võivad vabalt märkamata jääda.
Pühapäeval tõstsime kuuse alla nõlva peale aiapingi, sest selle koha pealt on hea võsa vahtida. Võsas aga on pidevalt sebimist. Isegi ööbik on sinna laulma kolinud. Pildile teda siiski ei saanud. Ööbiku asemel olid nõus poseerima väike-põõsalind ja metsvint.
7. mail Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis
Valge:
“Experimental collection about silent, pure and sensitive state” – Morta Nakaite (Leedu)
“Succulent” – Karin Kreek
“Illusion (of adulthood)” – Cathreen Selgis
Must:
“MUST JOON” – Krete Beljaev, Manni Aia & Kätrin Beljaev
“Oma mõtete vang” – Laura Viia
Puu
“Kaasiku taga kuusikus” – Liisbet Saue
“MMinimalism” – Elise Kruusel & Lisette-Maria Puhalainen
Vesi:
“Element M” -Diana Kivits
“Girls from the reef” – Elina Heilanen (Soome)
Noorus:
“I love you ‘till death” – TKK Tektsiiliosakond
“God save the punks” – Liucija Kvasyte (Leedu)
Mul on siiralt hea meel, et järjekordne Pythoni kursus on jälle lõpule jõudnud. Seekord oli see ootamatult kerge! Teiste kursuste koduste ülesannetega olen ikka maadelnud ja vahel isegi mitu õhtut mõelnud, aga seekord oli kõik kuidagi imelihtne. Ei teagi nüüd, kas asi on selles, et Python hakkab tuttavaks saama või on SQL nii lihtlabane asi? (No kuhu see 0,9% siis jäi?!)
Võtsin täna õhtul kaamera ja läksin jalutama. Õigem olek vist küll öelda, et läksin lonkima, sest just seda ma tegin. Peaaegu kahe tunniga peaaegu kuus kilomeetrit ei anna kuidagi mingit muud mõõtu välja.
Mets oli kisakõrisid täis. No olgu, tegelikult ma ju neid vaatama ja kuulama läksingi.
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén