Teisipäeva õhtul sain natuke Helsinkis ringi jalutada.
Kuu: jaanuar 2016
Meie restoranis käib suhteliselt palju rasvatihaseid, sinitihane annab ka ennast tihti näole, aga salutihased on nii vilkad, et neid pildile saada on päris keeruline. Eile see mul siiski õnnestus.
Pasknäärid on sel aastal kuidagi tagasihoidlikud ega taha meie restoranis väga sagedased külalised olla. Sellest hoolimata nägi Jaan eile lausa kolme pasknääri meie juures einestamas. Nagu ikka, pildi peale nad kõik koos jääda ei tahtnud.
Ühel õhtul elasime ennast Jaani vormiõpetuse taieste peal välja. Ei, mitte otse, vaid fotokaameraga. Mind ahvatles kõige rohkem ümarate joontega vorm.
Seejärel tõi Jaan ühe väljalõigetega vormi lauale ja selgus, et see oli veel palju inspireerivam kui see ümar vorm.
Täna oli imeilus päikesepaisteline ilm. Seega tuli fotokas uuesti välja otsida ja veel linde pildile püüda.
Kõige nunnum tups on minu meelest sinitihane:
Rasvatihaseid oli muidugi terve hulk:
Varblased tunnevad end ka meie juures koduselt:
-
- Põldvarblane
-
- Põldvarblane
-
- Põldvarblane
-
- Emane koduvarblane
Pasknäärid on tavaliselt julgemad olnud, aga täna sain neid ainult kase otsas imetleda:
-
- Pasknäär
Rohevindid on meie restoranis sagedasteks külalisteks:
Alguses oli päris huvitav lugeda, kuidas nii paljude meediast tuttavate ettevõtetega on tegelikult käitutud, aga lõpuks hakkas juba igav, sest kogu aeg oli sama jama, samad valed ja sama vassimine.
Saaki sain ka! Jahtisin meie restorani külalisi. Mõned on ikka päris ülbed tegelased.
-
- Sinitihane
-
- Ümmargune on ka vorm!
-
- Rasvatihane
-
- Kuidas ma poseerin? Kas nii on hea?
-
- Põldvarblane
-
- Põldvarblane
-
- Põldvarblane
-
- Isane rohevint
-
- Isane rohevint
-
- Isane rohevint
-
- Emane siisike
-
- Emane siisike
-
- Isane rohevint
-
- Pudrunokk
-
- Ah, et kes siin boss on? Vaata pilti, saad ju isegi aru
Kui pea eelmise aasta lõpuni ei olnud meil talve olemaski, siis uus aasta tõi endaga kaasa nii lume kui külma. Hommikuti on lausa kahju tööle minna, sest metsa vahelt läbi sõites tundub nagu oleksin sattunud talve võlumaale. Reede hommikul näitas auto termomeeter korraks isegi -29. Selline külm muidugi eriti kutsuv ei olnud, aga pühapäev oli õnneks pisut mahedam ja sain metsa jalutama minna.
Täpselt esimesel jaanuaril tõstsin linnusöögimaja välja ja täitsin toiduga. Esimesel päeval leidsid selle vaid viis või kuus linnukest. Juba kolmandal päeval aga loendasin restoranist korraga vähemalt viiskümmend tegelast.
Eelmise aasta lõpus valdas mind mingi õlasallide hullus. Ka see sinistes toonides sall sai juba eelmisel aastal alustatud ja lootsin seda ka eelmise aasta sees lõpetada, aga unustasin heegelduse laevareisile kaasa võtta ja nii see alles eile valmis saigi. Õnneks oli eile telerist mitu filmi, mille kõrvale heegeldada sobis. Hommikupoole vaatasin “Supilinna salaseltsi” ja õhtupoole “Vabaduse mustreid” ja nii see sall valmiski.
Mulle tundub see sall natuke linnutiibade moodi. Jaan jällegi näeb selles kala soomuseid. Mine siis võta kinni, mis ta tegelikult on. Lõng Novita huurre sinisekirju (84% akrüüli, 8% mohääri, 8% villa), umbes 200 gr ja heegelnõel 3,5.