Kiirtee Logroñost Bilbaosse oli minu jaoks keerulisem kui lennukiga lendamine – kõrvad olid kogu aeg lukus. Ei ole sellised teed ikka minusuguste lamemaainimeste jaoks. Vaadata oli ilus küll!
Kuna meil oli autot võimalik kasutada kuni õhtuni, siis otsustasime ära käia Vizcaya silla juures. Tegemist on maailma vanima transpordisillaga, mis ehitati aastal 1893. Sild ühendab kahte linnakest: üks on Portugalete ja teine Las Arenas. Ülesõit kestab vaid poolteist minutit. Sild kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Sõitsime teisele poole Las Arenas’esse ja jalutasime seal natuke ringi. Väga pikalt küll ei hulkunud, aga nägime ühte vahvat katolikukirikut.
Muidugi sõitsime veel sama gondliga uuesti tagasi Portugaletesse ning siis võtsime suuna Bilbaosse. Peab veel mainima, et Portugaletes olid väga ilusad jõulukaunistused.
Bilbaos andsime rendiauto ära ja liikusime edaspidi jalgsi ringi. Kõigepealt vaatasime üle kesklinna. Poodidel oli enamasti juba sulgemise aeg, kuid mõned kommipoed olid veel avatud. Midagi ülearu ahvatlevat seal siiski ei olnud.
Jalutasime niisama õhtuses Bilbaos. Ilm oli meie jaoks harjumatult soe, lausa nii soe, et mingil hetkel tuli jope seljast võtta. 21 kraadi sooja nädal enne jõule tundus hoomamatu.
Minul oli kindel plaan, et tuleb Guggenheimi muuseumini välja jõuda, aga enne seda jõudsime Zubizuri sillale. Zubizuri pidavat baski keeles tähendama ‘valge sild’.
Sealt edasi läkisme ikka muuseumi poole ja lõpuks jõudsime kohale ka. Üks väga huvitav, aga segane ehitis!
