Algne plaan oli eile hommikul Äntu järvesid vaatama sõita, aga kuna ilm oli juba vihmane, siis tundus see suht mõttetu ettevõtmine. Tartusse oli ikkagi vaja sõita, sest meie telk oli kohale jõudnud ja tuli koju tuua. Poolel teel arvas Jaan, et sõidaks siis hoopis Mustlasse tema vennale külla. Ilm oli ilusamaks läinud ja päike välja tulnud. No miks ka mitte, lähme siis Mustlasse. Vahel on nii mõnus lihtsalt istuda ja lobiseda. Meie suured suud viisid asjad selleni, et koju sõitsime koos ühe suure mätta kõrreliselehise iirisega ja ühe näärelehise kibuvitsa pojakesega.
Öösel oli Jussil õue vaja minna. Vaatasin kella nelja ajal aknast välja ja suurest imetlusest ärkasin üles. Õues oli kuni kaseni suur-paks udu, kuid kase latv oli päikesest valgustatud – imeline!
Tänane päev oli väga töökas. Mina niitsin muru ära, kastsin nagu hull ja istutasin eilsed kaaslased maha. Jaan möllas terrassil ja Jaani poeg kaevas kuumas päikeses vundamenti lahti. Korjasime esimesed aedmaasikad ära ja saime suud magusaks. Enne ei olnud lihtsalt raatsinud neid veel ära võtta, aga nüüd olid marjad tõesti üleni ilusad punased.
