Minu lapsepõlve kodutee äärde jäi üks huvitav ümarate lehtedega põõsas, mille otsas kasvasid imehead marjad. Käisime neid täditütrega seal üksteise võidu söömas. Mida tumedamad marjad, seda magusamad, aga muidugi ka seda kõrgemal.
Nüüd sain teada, et see põõsas on toompihlakas.
Talvel on nähtav nende munajas nõtketest okstest koosnev õhuline võra. Kevadel asuvad nad õitsema üsna vara, reeglina toomingatega samal ajal. Väikesed valged kuni roosad õied on koondunud rohketesse tipmistesse kobaratesse. Õite puhkedes hakkavad ennast pungadest välja trügima ka lehed, mis on noorena sageli pronksjad või viltjaskarvased, hiljem erineva varjundiga rohelised.Kesksuvest alates annavad toompihlakatele jumet viljad, mis küpsusastmest ja sordist võivad olla väga erinevat värvi. Sõgiseti värvuvad iilutoompihlakate lehed kollastesse, vasksetesse ja punastesse toonidesse. See on nende tähetund. (Kodu&Aed August 2013).
