Kuu: märts 2014

Katie Melua Tallina kontserdi piletid müüdi välja viie päevaga, igatahes enne kui info kontserdi toimumisest jõudis tema enda kodulehele. Seda imelikum oli näha seal päris mitmeid tühje istekohti. Üks nendest oli täpselt minu ees (ma ei saa öelda, et see mind kurvastanud oleks).

Kontsert pidi algama kell 19.00. Pisut pärast seitset õhtul astus lavale mingi noormees, kes kusagil oma esinemise jooksul ütles ka oma nime, kuid minuni see ei jõudnud. Tegemist oli end kitarril saatva undajaga, kelle pool tundi kestnud esinemises oli minu meelest üks laul, mille ta vahepeal millegipärast katkestas. Ta ise arvas vist, et esitas mitut erinevat laulu. Tema esinemine oli kannatatav, kuid omast huvist ma küll poleks tema kontserdile läinud. Aga kui noormees lõpetas, tabas meid tõeline üllatus: vaheaeg pool tundi! Uskumatu! Ma tundsin end nii nagu oleks minult minu kallist elust tund aega lihtsalt välja petetud. Asja positiivne külg on see, et tundsin end väga väsinuna ja sain noormehe esinemise ja vaheaja jooksul natuke puhata ning kui Katie lavale tuli, oli mul juba päris hea olla.

Katie esinemise kohta ei oskagi midagi öelda, see oli lihtsalt suurepärane!

Eile käisime Tartus Sõbra keskuses bowlingut mängimas. Me polnud tõesti ammu mänginud. Vanasti oli Eedenis Forselius Bowling ja seal sai ikka käidud, aga pärast seda, kui rajalt sealt üles võeti, ei tulnud nagu pähegi kusagile mujale otsima minna. Nüüd selgus, et seesama bowlingu on Sõbra keskusesse üle kolinud, kuid nime muutnud. Nad on nüüd Fun Bowling, aga telefoninumber on sama, mis Eedenis oli.

Meil oli aeg kella kuueks kinni pandud ja jõudsime ka ilusti õigeks ajaks kohale. Meile anti mängimiseks rada 7. Päris alguses ei saanud arugi, aga selle raja punktilugemissüsteem oli vigane ning jättis osad punktid päris lugemata ning osad luges tagantjärele. Olgu, päris poolt mängulusti ära ei võtnud, aga meeldiv ka ei olnud. Teenindaja võiks vähemalt hoiatada ning täishinda ei tahaks ju ka pooliku teenuse eest maksta. Kõigest hoolimata oli meil tore ja usun, et tasub korrata.

Pärast tegime Werneris väikese eine ka. ;)

Sel aastal sain oma sünnipäeva pidada kevadel. Ilm ei olnud küll soe, kuid muidu oli kõike: tuult, vihma, päikest. Üldse oli üks tore päev ja mul on hea meel, et olenemata sellest, et me mõnes mõttes pärapõrgus elame, leidus piisavalt neid, kes kohale tulid. Jaan tegi pärast kingitustest kokkuvõtte, et kohe näha, et tegemist pole linnamutiga, sellele poleks lilleseemneid ja -sibulaid kingitud. Ootan põnevusega aega, mil saab mullas sobrama hakata!

Pühapäeval võtsime hästi vaikselt ja rahulikult ega viitsinud isegi poodi minna, kuigi see oli algselt plaanis. Vabandust, kallid töökaaslased, aga te pidite jäänustega leppima. Nojah, nii hull see asi siiski ei olnud, lihtsalt kasutasime kodus leiduvad toiduained ära ja tööl said kõik kõhud täis.

Kolmapäeval tundus mulle ilm nii kevadine ja ilus, et võtsin kaks kevadist tööd ette. Pesin raamatukogu akna ära ja rohisin natuke. Heh, päris koomiline ikka mõelda, et 12. märts saab juba rohida. Maa oli küll väga märg, aga need vesiheinad ei andnud mulle seal tulpide vahel kuidagi rahu.

Ja mis sellest ilusast kevadest nüüdseks saanud on? Eile hommikul kuulsin akna taga mingit kobinat. Kui sinnapoole vaatasin, nägin ühte sinitihast aknaraamil vasakule ja paremale hüppamas ja sisse vaatamas otsekui tahaks öelda: “Lumi tuli maha! Kas sa ei näe? Lumi tuli maha! Anna süüa!” Minul läks muidugi süda haledaks ja viisin linnukestele seemneid. Pärast oli söögimajas sihuke laat, et kõrvatropid oleks toaski ära kulunud. Täna hommikul oli 8 kraadi külma, auto tuli lumest ja jääst puhtaks kraapida. Prrr! Tahaks talvelt küsida: “Kus sa enne olid?” Aitäh, aga nüüd tõesti enam ei soovi talve. Tahan kevadet.