Viimaste aastate talved on olnud imelised – parasjagu külmad ja korraliku lumega. Sel aastal on lund olnud täpselt niipalju, et sain mõned lumega fotod ära teha. Ülejäänud aeg on maa must ja kui sajab, siis vihma. Täna märkasin, et need krookused, mis Jaan oktoobri keskel maha pani, on otsad mullast välja ajanud. Kurb! Nädala pärast lubatakse lõpuks külma, siis saavad krookused tõelise šoki. Kannikesed õitsevad jätkuvalt ja need metsikud võõrasema-laadsed asjad ka, mille õiget nime ma ei tea:
Sellise olematu talvega tekib juba tunne, et aeg on kevadist suurpuhastust teha. Eile tegin seda duširuumis. Vahel kohe tuleb mõnus koristamise isu peale! Selline isu võiks tihemini olla, siis saaks maja korda ka. Ah, küll jõuab! Natuke koristasin ka nn tulevases hobiruumis. Seal on praegu palju asju lihtsalt käest ära pandud. Nende hulgas kõikvõimalikke aiandusega seotud asju. Leidsin hulga hüatsindisibulaid, millest pärast ülevaatust jäi alles vaid viis tükki. Panin need mulda, eks vaatame, kas neist midagi saab ka. Samuti leidsin nartsissisibulate poti. Jaan tõi selle eelmisel kevadel ning see oli vahepeal korralikult ära kuivanud, kuid mõned sibulad olid otsad välja ajanud. Mis seal ikka, natuke vett ja aknalauale edasi elama.
Meie kõige esimene orhidee hakkas vana aasta viimastel päevadel õitsema. Aja jooksul on veel mõned orhideed meie juurde tee leidnud. Eile said nad kõik korralikult vannitatud ja Jaan istutas kaks neist ümber. Millegi pärast müüakse väikeseid orhideesid samblasse istutatuna, kuid pikemas perspektiivis pole see neile kuigi hea pinnas. Üks suurem taim oli endale hulga õhujuuri kasvatanud ning ennast seeläbi potist välja tõstnud. Jaan kärpis ta julmalt lühemaks. Minu meelest sai temast ilus numps taim.
