See on hämmastav, et me kumbki ei olnud varem eriti Vastseliina piirkonnaga kokku puutunud. Laupäeval sõitsime sinna juba kolmandat korda sel suvel. Seekord oli meie sihtpunkt Kirikumäe järv ja seda ümbritsev matkarada. Samast kohast saab alguse ka Kirikumäe väikejärvede matkarada, kuid kuna selle kirjelduses oli, et jalad võivad märjaks saada ja meie olime tavalistes spordijalatsites, siis valisime seekord kindlama variandi. Etteruttavalt võin mainida, et vähemalt minu jalgu see päriselt ei päästnud ja natuke niiskeks sain ikka, aga see mind ei seganud.
Hakkasime järve äärt mööda minema ning peagi nägime esimesi seeni ja marju. Kui olime need ära nautinud, kõndisime edasi ja jõudsime matkaonnini, mille oli asustanud päris palju inimesi. Silma jäi, et neil oli terve kausitäis kukeseeni. Kuna mõlema matkaraja algus on üks ja sama, siis nägime ära ka esimese väikejärve – Pundsu järve. Edasi ületasime Pundsu ja Kirikumäe järvede vahelise kraavi ning edaspidi hoidsime paremale. Jalgraja servad olid paksult pohli ja isegi veel mustikaid täis. Mis veel kaugemal olla võis? Umbes esimene pool jalgrajast kulges mööda pinnast, teine pool oli laudtee. Muidugi oli tore, et see üldse oli, kuid peab siiski mainima, et sealne laudtee oli suhteliselt amortiseerunud ning vajaks kindlasti peagi kellegi hooldavat kätt.
Mõnus jalutuskäik värskes ja väga hästi lõhnavas õhus tasus end igal juhul ära.
RMK Kirikumäe matkaraja infovoldik.
