Vahepeal on üles tähendamata jäänud mõned iirised. Üks, mille värv meenutab mulle midagi ebameeldivat, hakkas avanema 4. juuni hommikul:
Samal ajal oli huvitavat tooni sinakas valge iiris suutnud oma õie juba täielikult avada:
Ühe vaesekese on meie tigedad teod väga ära närinud. Luban, et veel sel aastal pääseb iiris tigude juurest kõrgemale pinnasele teiste iiriste juurde ning järgmisel aastal ei pea ta enam tigude ohvriks langema.
Jõe ääres kasvab meil kaks puhmast kollast metsikut võhumõõka: