Esimesed iirised avasid oma õied 1.juunil. Üks nendest arvatavasti vanaema-aegne helekollane, mille kohta leidsin Internetis uidates nimetuse Flavescens (sidrunkollane iiris) ja teine ca 20 aastat tagasi Viljandi turult ostetud kollane.
Ka esimesed kohalikud sinised avasid oma õied koos juuni algusega:
Kas ma kunagi meie nartsissid ka siia üles riputada jõuan? Sellest ju üldse ei räägi, et eile sai kolm väikest reakest maasikaid maha pandud…
Nüüdseks oleme ära näinud ka need tulbid, mis varem ei õitsenud. Sirelililla ja roosa tulbi vahel oli veel üks imeilus roosa tulp. Tulbipeenra parempoolses servas aga õitsevad praegu väga kaunid lillad tulbid. Üks neist on normaalsuuruses, teine aga suht “pojane”
Peale tulbipeenra on meil tulpe kohati ka mujal. Üks väga huvitav tulp oli algselt kollane, kuid seejärel tekkis tal serva peenike punane triip. Mida aeg edasi, seda oranžikamaks tulp muutus. Vahetult enne surma oli see alsest puhtast kollasest ikka väga kaugel.
Terrassi nurga juurde istutasin sügisel punaseid tulpe ning nende vahele valgeid hüatsinte “Carnegie”. Mitte ei mäleta, kust need punased tulid, kuid millegipärast arvasin, et need on madalamad ning hüatsindid peaks sealt vahelt välja paistma. Kahjuks jäid hüatsindid päris korralikult tulpide vahele peitu.
Kibuvitste ja kivide keskel kasvavad ka nö kohalikud punased tulbid. Need tuleb küll tulevikus ümber istutada, kuid hetkel olid need meeldiv kevadine üllatus. Suures lillepeenras on veel ühed huvitavad punased tulbid “Oriental Beauty”. Algselt olid tulbipuhma lehed kirjud.
Powered by WordPress & Theme by Anders Norén