Eile surfasin terve tunni mööda Abakhani, et magamistuppa riidekapi uste ette sobivat kardinakangast leida. Algul jäid silma ainult väga õhukesed vuaalid. Olin juba peaaegu ühega leppinud, kuid otsustasin ikkagi veel tervele poele ringi peale teha. Pärast teisel korrusel käimist jäi silma peenetriibuline rõõmsameelne värviline kangas, mille enamus triipe olid just õiges värvipaletis. Hurraaa! Mu näost pidi vaimustus kindlasti saja meetri peale välja paistma, kuid müüja ei paistnud seda vaimustust üldsegi jagavat. Suht tujutult tõstis ta kanga lauale ja hakkas lõikama. Poole peal ohkas vaid: “Nii lai kangas!” Kassasse siirdudes oli müüja jõudnud juba kanga kogusegi unustada. Ta vabandas seda pika tööpäevaga. Muidugi, minu jaoks oli see õhtune tunnike kangapoes tõeline värviline vaheldus igapäevasele tööle, aga tema jaoks on see rutiin ja tõenäoliselt ei märka ta juba ammu enam ilusaid värve. Igatahes arvan, et suutsin talle siiski pisut positiivsust süstida, sest kassa juurest lahkudes ei tundnud ma, et tegemist oleks olnud mingi tobeda müüjaga, vaid inimesega, kes on oma päevatööst küll väsinud, kuid suudab siiki naeratada.
Kodus oli tohutu tahtmine kangast kohe mõõtu lõikama hakata. Vihkan kõveralt lõigatud kangaid, sest minu meelest rikuvad need vähemalt pool õmblusrõõmu ära. Loomulikult oli kõige suurem abiline Juss kohe platsis. Mina laotasin kanga sirgelt põrandale laiali. Tema võttis kaugemalt hoogu ja liugles kanga ühte kohta hunnikusse. Tundus juba, et selles võitluses on võitja ette teada. Asi lõppes sellega, et pidin paluma Jaanil natuke aega Jussi süles hoida. Ise muudkui lõikasin ja lõikasin. Triibuga kangast on õnneks hea sirgeks lõigata. Kui kangal servad sirged, siis vuristasin ühel kardinal kohe servad üle ka ja riputasin kardina kapile ette. Endale tundub, et rahuloluks on põhjust. Jaanile ka meeldis. Jussile meeldis samuti. Ei-ei, ta ei roninud mööda kardinat üles. Talle meeldis end hoopis kardina serva alla ära peita. Laskis pea põrandale lähedale ja nägi, mis toas toimus. Tõstis pea kõrgemale nii, et ise midagi ei näinud ja arvas, et on peidus. Laps on ikka laps.
Täna suundusin otse töölt koju ja jõudsin seepärast meeldivalt vara. Tegin pliidi alla tule ja asusin kohe teist kardinat servama. Leidsin end korduvalt mõttelt, et tegemist on väga ilusa kangaga. See Abahakanis ringi jalutamine tasus end ära. Teine kardin sai valmis ja ka ette pandud. Toal on kohe teine nägu.
